5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, kus Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed käsitlesid kanakasvatusest olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti kanade pidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Eesti Väikelooma- ja Kodulinnukasvatajate Ühing korraldab 9. juunil 2024 kell [...]
Farminar ehk veebiseminar farmist annab harukordse võimaluse näha kanakasvatuse siseelu ja küsida kanakasvatajatelt küsimusi. Tavapäraselt ei pääse linnukasvatustesse bioohu tõttu ning seetõttu pakume võimalust virtuaalselt farmi külastada.
Eestis kasvatatakse kodulindudest peamiselt kanu nii tööstuslikel eesmärkidel kui ka kodustes tingimustes. Aga miks mitte eelistada kanadele hoopis vutte või kasvatada mõlemaid? Siinkohal tasub kindlasti ära märkida, et põllumajanduslindudena on vuttidel võrreldes teiste linnuliikidega rida eeliseid. Neil on hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja sellest tulenevalt kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus ning hea vastupanuvõime.
Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
Vuti taastootmise teemalisel farminaril külastame Eesti Linnukasvatajate Seltsi liikme Estfarmi Vutifarm OÜ tibulat, räägime erinevatest vuti taastootmise etappidest (haudemunade kogumisest kuni tibulani), Eesti vuti jõudluskontrollist, toetustest ning Väljaotsa Vutitalu OÜ näitel sõnnikuhoidlast ja -käitlemisest.
Esimesel vutikasvatuse farminaril külastame Eesti Linnukasvatajate Seltsi liikme (Estfarmi Vutifarm OÜ) farmi, räägime vuttide liigitusest, enim kasvatatud vutitõudest Eestis, vuttide pidamistingimustest LindlaFarm OÜ näitel ning bioturvalisusest.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 11.12-13.12 2023 õppereisi Rootsi, kus tutvutakse mahelinnukasvatusega (munakanakasvatus) [...]
Aeglasemalt kasvavatel kanatõugudel on parem tervis ja parem heaolu, kui kiirekasvulistel kanatõugudel, selgus rahvusvahelisest uuringust.
Vutikasvatajad on Eestis senini tähistanud sellise alternatiivse linnukasvatusharu tähtpäevi. Viimane neist toimus Ülenurmel 2017. a, mil esitleti prof. Harald Tiku raamatut „Eesti vutikasvatuse ajalugu ja eesti vutitõu aretuse ajalugu“ ja mis ilmus Eesti vutikasvatuse 40. ja eesti vutitõu 30. a aastapäevaks. Sellest on möödunud vuttide aretustöö kuuel (2016–2021) aastal (10 põlvkonda) ja on sobiv aeg teha taas kokkuvõtteid.
