Loomade heaolu infopäev – lambakasvatus
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad põllumajandusloomade heaolu teemal - lambakasvatus 26. oktoober ja 18. november
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad põllumajandusloomade heaolu teemal - lambakasvatus 26. oktoober ja 18. november
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad põllumajandusloomade heaolu teemal. Lambakasvatuse näited - 26. oktoober ja 18. november 2023
Kodusead on loomuomaselt ülimalt uudishimulikud ning mänguhuvilised loomad. Vabas looduses kasvanud kodusead veedavad 75% päevast tuhnides, toitu otsides, juurikaid ja muud värsket materjali närides ning süües. See näitab, et kodusigadel on suur vajadus oma ümbrust uudistada ning tuhnida. Farmis saab seda võimaldada sigadele sobivate tegelus- ehk rikastusmaterjalidega.
Aeglasemalt kasvavatel kanatõugudel on parem tervis ja parem heaolu, kui kiirekasvulistel kanatõugudel, selgus rahvusvahelisest uuringust.
Inimesed tahavad teada, kus ja kuidas kasvab nende toit. Milline on selle tootmise keskkonnamõju, kuidas hoolitsetakse loomade heaolu ja kliimaeesmärkide eest. See tähendab tootjatele suuremat vastutust, avatust ja ausust, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.
Milliseid häid tavasid kasutavad Euroopa lihaveisekasvatajad, et tagada loomade parem tervis ning ettevõttele väiksemad kulud ja suurem tulu?
11.oktoobril korraldavad Soome, Eesti ja Läti maaeluvõrgustikud koostöös loomatervise ja -heolu töötoa. Töötuba toimub veebis, on kõigile huvilistele tasuta ja toimub inglise keeles.
Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad EL-i õigusaktid ja iga liikmesriigi seadused (EL-i direktiiv 2008/120/EÜ ning loomakaitseseadus) põllumajandusloomi inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu. Nii on standardid seatud ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine kui rutiinne protseduur.
Kuidas kasvab vasikas, kelle eest hoolitseb tema ema või ammlehm? Kuidas lüpsab lehm, kes lisaks piima tootmisele hoolitseb ka oma vasika eest? Nendele ja mitmele teisele küsimusele käisime Soome piimatootjate juures vastuseid otsimas.
Intensiivset veisekasvatust iseloomustab sageli suur haiguste esinemise risk. Siinsele piimakarjakasvatusele on omane veel karjade jätkuv suurenemine. Viimane tähendab, et nii lehmade kui vasikate visuaalne jälgimine muutub üha keerulisemaks, tuues kaasa haiguste diagnoosimise tavapäraselt hiljem.