Kvaliteetsest söödast algab kõik – loomade heaolu ja tervis sõltub suuresti sellest mida me talle söögiks anname. Piima kvaliteet sõltub jällegi looma tervisest ja sellest kuidas loom ennast tunneb.
Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
"Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Kellakeeramine toimub Eestis kaks korda aastas, millest on mõjutatud nii inimesed kui ka loomad. Mida võiksid talveajale üleminekust arvata kariloomad, lemmikloomad ja metsloomad?
Maaelu Teadmuskeskus korraldab koostöös Karinu farmi ja konsulendi Vaike Nõuga 6. detsembril kl 10:00 - 13:30 infopäeva, kus huvilised näevad töökeskkonna riskianalüüsi tööprotsessi koha peal.
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
Sööt võib olla saastunud tootmise, käitlemise, ladustamise, transportimise või kasutamise ajal. Äsja valmis infomaterjal: söödaohutuse viis võtit.
Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Traditsioonilises loomakasvatuses praegu domineerivad funktsionaalsed tunnused, nagu sigivus, tervis ja kasutusiga. Kaalutakse neile söödaefektiivsuse, robustsuse ja resistentsuse hindamise lisamist.
