Teadlane: Keskkonna eest seisjad süüdistavad asjatult põllumehi
Ründavad sõnavõtud meie põllumajanduse/toidutootmise pihta, kus toodetakse ühte puhtamat toitu maailmas on pehmelt öeldes vastutustundetu ja solvav
Ründavad sõnavõtud meie põllumajanduse/toidutootmise pihta, kus toodetakse ühte puhtamat toitu maailmas on pehmelt öeldes vastutustundetu ja solvav
Haljasväetised on ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Ilmunud trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.
Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele
Akadeemiline Põllumajanduse Selts korraldab konverentsi „Mõtleme veel… mullale“ Toimumisaeg [...]
29. mail 2023 toimuval seminaril antakse ülevaade Eesti muldade tervisega seotud väljakutsetest ning sellest, millised on praktilised sammud mullatervise eluslaborite võrgustiku loomiseks.
Rohumaade taimestiku kasv ja areng kevadel algab varakult: kohe, kui mullatemperatuur on plusspoolele liikunud.
Põllumeestele suunatud mikroskoopilistest mükoriisaseentest valmistatud biolisandite eesmärk on turgutada taimede kasvu. Turul saadaolevaid tooteid analüüsinud Eesti teadlased aga kasulikku mõju taimedele ei tuvastanud, lisaks selgus, et pakenditel kirjeldatud tootekoostis ei vasta tegelikult nende sisule.
Traditisoonilise Agronoomia konverentsi puhul anti välja põllumajanduspraktikutele suunatud artiklite kogumik. Agronoomia 2023 konverentsi 15. märtsil 2023 korraldas Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga.
Uuringu tulemused on ka väärtuslikuks sisendiks riikliku mullaseire arendamisel. Uuritud metoodikate integratsiooniks riikliku mullaseirega ei ole sisulisi takistusi, kuid perspektiivis tuleks pöörata suuremat tähelepanu seire- ja referentsalade võrgu arendusele. Referentsalade võrgustik peaks katma olulisemaid Eesti põllumajanduspiirkondi ning mullastikuvaldkondi.