1. märtsil toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas infopäev “Teadlik noor põllumajanduses”, kus tutvustati taastava põllumajanduse põhimõtteid ning seonduvaid praktikaid. Samuti oli päevakorras loodushoid ning jäätmekäitlus.
Neal Kinsey esineb Agronoomia konverentsil Jõgeva kultuurikeskuses 15. märtsil. Rahvusvaheliselt tunnustatud konsultant jagab praktilisi nõuandeid, kuidas mulla seisundi parandamisega tõsta toiteelementide kättesaadavust põllukultuuridele.
Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Esimene Põhja-Euroopa piirkondlik "4 per 1000" kohtumine toimub 6.-8. juunil [...]
Sander Hiire ütles, et kui kuulata Euroopas laiemalt tarbijate soove, kes tahavad, et toit oleks puhtam ja keskkond hoitud, siis täna on taastavas põllumajanduses kõik need põhimõtted esindatud.
Klassikalise sõnniku kasutamisel põldude väetamiseks on mitmeid plusse. Praeguse saagikuse säilitamiseks on seda Eestis lihtsalt liiga vähe.
Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel Mullapäeval kuulutati välja aasta muld 2023, milleks on leetunud muld.
Traeditsiooniline mullapäeva konverents toimus 5. detsembril 2022 Eesti Maaülikoolis
Tartu Biotehnoloogia Pargis koostöös EIT Foodiga 25. novembril töötoa „Muld ja süsinik“. Ürituse programmi ettekandjad Eesti Maaülikoolist, Põllumajandusuuringute keskusest ning Civittast on keskendunud muldade tervisele ja süsinikule. Üritusele on oodatud osalema kõik, kes huvituvad mullatervisest ning jätkusuutlikust põllumajandusest.
Ühiskond seisab silmitsi kliimakriisiga: otsime viise, kuidas kohaneda, püüame leida leevendusmeetmeid ja reastada võimalike lahendusi toimetulekuks. Üheks takistuseks on, et kriis ei tulene ainult kliimast. Kriisil on veel kaks osa – bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja massiline muldade, vee ja õhu reostus.
