Hiljuti toimusid 29. kündmise maailmameistrivõistlused Tartu külje all Rõhu aias. Kui künd on tehtud hästi ja sobilikul ajal, siis kindlasti künd on hea mullaharimise viis. Aga ta kipub olema hinnaline.
Lõuna-Hollandis asuv Ekoto ökotalu on leidnud nutika ja jätkusuutliku viisi, kuidas põllupidamist kasumlikult ja keskkonnasõbralikult viljeleda. Noortaluniku Ivar van Dorsti juhtimisel kasvatatakse 7 hektaril maal üle 30 erineva köögivilja ja ürdi liigi, kasutades ribapõllunduse põhimõtteid.
Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada, kui temperatuur on kõrgem kui 25 kraadi ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Õitsvate taimede pritsimine on loomulikult keelatud. PTA taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline, et kõik taimekaitsevahendite kasutajad toimiksid vastutustundlikult.
Tartu Ülikooli teadlased arendavad peopesa suurust drooni, mis käiks õhust põllusaadusi uudistamas. Väike ja odav seade oskab juba eristada mädanenud kartulit värskest mugulast. Põlluvilja headust seiratakse praegugi droonidega. Õhust ja maismaalt põldu uudistavad kobakad tavadroonid võivad aga taimi vigastada ning on kallid kasutada.
21. november 2024 toimub Zoomis veebiseminar keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisest. Teemad: tingimuslikkus, lupjamine, vahekultuurid, lämmastikubilanss, süsiniku jalajälg ja e-põlluraamat. Infopäev läheb arvesse KSM kohustusliku koolitusena.
23. mai 2024 toimub Zoomis veebiseminar keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisest. Teemad: tingimuslikkus, lupjamine, vahekultuurid, lämmastikubilanss, süsiniku jalajälg ja e-põlluraamat. Infopäev läheb arvesse KSM kohustusliku koolitusena.
Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.
Maaelu Teadmuskeskusel ilmus trükis „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“. Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused.
Täienduskoolitustel osalemine on põllumajandustootjate jaoks kasulik. Kuigi enese koolitamine parandab ettevõtjate konkurentsivõimet, ei ole pahatihti tegu ülemäära sagedase tegevusega. Küll aga pakuvad ühistud siinkohal võimaluse olukorda parandada.
