Ülevaade Eesti keskkonnaseire tulemustest
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
14. juunil toimub veebiseminar, kus tutvustatakse, mis tööriist on BioCode ning kuidas seda kasutada.
Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Euroopa Komisjoni 14. juulil [...]
Miks see teema oluline on? Kliimamuutusi peetakse elurikkuse kao kõrval [...]
XII Mullapäev Süsinikupõllunduse ootused ja reaalsus 3. detsember 2021Tartu [...]