Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha.
Suviteraviljad loovad, varasemad sordid on juba loomise lõpetanud. Sarnaselt eelmisele nädalale on lehetäid jätkuvalt suviviljadel toitumas. Taimehaiguste poolest on kõige tervemad kaer ja suvinisu. Üksikutel nisupõldudel näha jahukastet ja kaeral pruunlaiksust.
Taliteraviljadel on selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas. Suviteraviljadel on lehed välja kasvanud, taimedel toimub kõrguskasv, mõnel põllul juba paistavad ohete tipud või paotub viljatupp. Lehetäisid on massiliselt nii odral, kaeral kui nisul.
Taliteraviljad õitsevad, sõltuvalt piirkonnast ja põllust esineb talinisu lehtedel jahukastet, nisu-pruunlaiksust ja helelaiksust. Taliodral esineb võrklaiksust ja jahukastet. Suvioder ja suvinisu on kõrsumisfaasides.
Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada, kui temperatuur on kõrgem kui 25 kraadi ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Õitsvate taimede pritsimine on loomulikult keelatud. PTA taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline, et kõik taimekaitsevahendite kasutajad toimiksid vastutustundlikult.
Taliraps on õitsemise lõpetanud, toimub kõtrade ja seemnete kasv ning täitumine. Talioder õitseb, samuti talinisu varasemad sordid õitsemisega alustanud. Hetkel on lehehaiguste tase madal. Soe ja niiske ilm soodustab pähikufusarioosi levikut. Suvinisu- ja oder on terved ja võrsuvad kenasti.
Taliraps on õitsemist lõpetamas, peavarrel on 90% õitest puhkenud ja esimesed kõdrad juba moodustunud. Hiilamardikad toituvad õites õietolmust, kuid õnneks see enam rapsile kahju ei tee. Kõrda peitkärsakaid on samuti vähem. Kuuma ja kuiva tõttu on kohati taliteravili juba longus.
Taliraps õitseb, lisaks hiilamardikatele on õitel hulgaliselt kõdra peitkärsakaid. Talinisu jõuab kõrsumisfaasi lõppu, mõnel pool esineb jahukastet, lehtedel on näha esimesed nisu-pruunlaiksuse täpid.
Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba. Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
