Segukülvid on võrreldes teraviljade puhaskülviga kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad muutlikele ilmastiku tingimustele, aidates tagada stabiilsema saagikuse ja suurema proteiinisaagi. Samas võib kaunviljade ja teraviljade segus kasvatamine tõsta teravilja terade proteiinisisaldust ning vähendada ka haiguste ja kahjurite riski. Segukülvid on ka konkurentsivõimelisemad umbrohtude suhtes.
Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.
Maaelu Teadmuskeskusel ilmus trükis „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“. Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused.
lmastik mängib olulist rolli taimehaigusi tekitavate seente levikul. Haigustetõrje kõige tähtsamaks eesmärgiks on hoida taim terve kogu kasvuperioodi vältel.
Viljandimaal asuvat Koksvere Veskit juhib Märtin Rõõmusaar. Tooraine veskisse kasvatatakse pereettevõtte põldudel. Veski sortimendis on 30 erinevat nimetust.
Teravilja kvaliteedi üks mõõdik on selle mikrobioloogiline ja toksikoloogiline puhtus ehk toiduohutus. See tähendab, et nii inimestele kui loomadele kasvatatud teravili peab olema tervisele ohutu tarbida. Teraviljade teri katavad silmale nähtamatud mikroorganismid. Üks selline mikroorganismide rühm on hallitusseened, kelle aktiivne elutegevus põhjustab vilja riknemise ja mükotoksiinidega mürgiseks muutumise.
Varisoo talu Lääne-Virumaal on sama vana kui noorperemees Ragnar Viikoja. Teraviljakasvatus on Eestis populaarne tegevusala.
Teraviljatoodang väheneb, õlikultuuride saak paljulubav Copa-Cogeca prognoosi kohaselt sõltub paljugi ilmastikuoludest
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega maheteraviljakasvatuse õpiringi. Õpiringi [...]
Euroopa Komisjon avaldas prognoosi: kasvab ELi metsade pindala, põllumajandusmaa pindala veidi väheneb ning 2031. aastaks ületab metsade pindala põllumajandusmaad.
