Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saared on valitud Eesti toidu piirkonnaks. Seda tiitlit kantakse 2025. aasta aprilli lõpuni. Saaremaa, Muhu, Ruhnu põhine toidupiirkond pakub kahtlusteta Eesti kõige merelisemaid ja saarelisemaid maitseid, avades kodumaise toidu propageerimisel ja tutvustamisel uue põneva vaatenurga.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Kassari lahes Väinameres peitub unikaalne punavetikakooslus, mis kasvab mereveega üle ujutatud liivamadalatel. Punavetikad mängivad olulist rolli ökosüsteemi elurikkuse suurendamisel, toimides substraadina epifüütsetele vetikatele, pakkudes elupaika taimestikulembestele selgrootutele ja olles räimele oluline kudesubstraat. Punavetikat kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, farmaatsiatööstuses ja laborites ning muudab eriliseks Kalevi kompveki „Tiina“.
Taluliit ootab toidutootjaid, väärindajaid, turustajaid ja teisi maapiirkonnas toidutootmisega seotud [...]
Riski- ja kriisijuhtimise infopäeva eesmärgiks on pakkuda toidu varustuskindlust tagavate ettevõtete juhtidele platvorm teadmiste ja parimate tavade jagamiseks, ettevõtteid kriisis mõjutada võivate riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja maandamiseks. Üritus sisaldab ettekandeid ja paneeldiskussiooni. Osalejad saavad tundma mõningaid tööriistu ja saavad soovitusi, kuidas parandada oma ettevõtte suutlikkust ootamatute kriisidega toime tulla. Üritus annab osalejatele võimaluse luua võrgustikke ja suhelda teiste sama valdkonna juhtidega saades parem ülevaade riski- ja kriisijuhtimise julgeoleku ja toimepidevuse uutest suundumustest ja väljakutsetest. Põhieesmärk on tugevdada toiduga tagatusest ja varustuskindlust Eestis.
Tartu Ülikooli teadlased arendavad peopesa suurust drooni, mis käiks õhust põllusaadusi uudistamas. Väike ja odav seade oskab juba eristada mädanenud kartulit värskest mugulast. Põlluvilja headust seiratakse praegugi droonidega. Õhust ja maismaalt põldu uudistavad kobakad tavadroonid võivad aga taimi vigastada ning on kallid kasutada.
Piimafoorum 2024 tõi kokku kogu piimatootmise ahela ettevõtjad, et ühiselt arutleda, kuidas muutuva maailma pidevalt muutuvates oludes toime tulla.
Teadlased koorisid, praadisid ja küpsetasid kartuleid tervelt ühe aasta vältel. Kokku valmistati ette pool tonni kartuleid, võeti 257 2 kilogrammist proovi, et uurida, kas eestlaste lemmiktoidus sisalduvad glükoalkaloidid kujutavad tervisele ohtu.
Õunaäädika ohtratest headest omadustest ja kasutamisest tervise toetamisel räägitakse väga palju. Äädikas sisaldab ensüüme, mineraale ja on naturaalne probiootikum. See sisaldab orgaanilist DL-õunhapet (C2H6O5), mis reguleerib inimorganismis seedimist.
Tundlikul inimesel võib iga toiduaine põhjustada allergilist reaktsiooni, kuid on 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet (edaspidi allergeenid), millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel andis Eesti Maaülikool välja allergeeniohje teabematerjali.
