Infopäev põllu- ja rohumaa ning metsamaa muldade kasvuhoonegaaside (KHG) voogude ja süsinikuvaru hindamise uuringute kohta
Eesti Teadusagentuur koos Keskkonnaagentuuriga korraldab infopäeva, et tutvustada kahe algava [...]
8
01, 2025
28
11, 2024
Kas osoneeritud vesi suudab kaitsta viinamarju haiguste eest?
Tervete viinapuude kasvatamine on kvaliteetse saagi võti, eriti viinapuu-jahukaste leviku tõkestamisel. Tavaliselt kasutatakse haigustõrjeks fungitsiide, kuid keskkonnasõbraliku alternatiivina on osoneeritud vesi leidmas üha rohkem kasutust.
26
09, 2024
Orgaaniline süsinik mullas – kuidas seda arvutada?
Orgaaniline süsinik mullas on põllumajanduse jaoks oluline näitaja, millel on suur mõju mulla viljakusele ja tervisele. Kuid kuidas seda täpselt mõõta? Selleks kasutatakse kahte peamist meetodit – fikseeritud sügavusega ja standardse mullamassi meetodit
20
09, 2024
Elurikkuse seirest samm praktikate mõju tootlikkuse analüüsi poole
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
19
09, 2024
Kuidas valida ilmastikule vastupidavad kartulisordid?
Kartulikasvatus on Eesti põllumajanduses oluline valdkond, kuid nagu paljud teisedki sektorid, seisab see kliimamuutuste ja ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu silmitsi mitmete väljakutsetega. Kartulikasvataja üks olulistest küsimustest on, millised sordid on kõige ilmastikukindlamad?
16
09, 2024
Mahepõllul on pesarüüste sage, kuid mitmekesine maastik soosib linnu edukust
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
12
09, 2024
Tolmeldajasõbralikud põllumajanduspraktikad, uuringud ja suunad
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.
5
09, 2024
Rohetootmise võti: innovaatilised lahendused muldade viljakuse tõstmiseks
Muldade tervise ja elurikkuse säilitamine on üks olulisemaid eesmärke, et tagada toidutootmise jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse. Agronoomia artiklite kogumikus avaldati emeriitprofessori Raimo Kõlli arutelu teemal „Muldkate kui ökosüsteemi seisundi ja rohetootmisvõime“, kus käsitletakse muldade elurikkuse ja innovaatiliste lahenduste tähtsust rohetootmise eesmärkide saavutamiseks.
15
08, 2024
Toidualane uuring: inimeste harjumused on visad muutuma
Tarbijatelt küsiti, kas nad enne toidu valmistamist ikka käsi pesevad? Kuidas nad liha sulatavad ja kes majapidamises süüa teeb? Millist infot soovitakse lugeda toidupakendilt? Põhjalikus küsitluses käsitleti olulisi toidualaseid teemasid, toitumisharjumusi, toiduohutuse infoallikaid ja teadlikkust, ning toidupakendite märgistuse lugemise ja mõistmise kohta.
4
07, 2024
Parasiidid ohustavad Eesti lõhilasi: uus uuring toob esile paisude mõju
Eesti Maaülikooli 2023. aasta uuring on toonud päevavalgele tõsised ohud, mis seavad kahtluse alla Eesti lõhilaste tuleviku. Uuring keskendus vohandilisele neeruhaigusele (PKD), mida põhjustab parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, ja selle levikule Eesti vooluveekogudes. Uuringus hinnati paisude mõju veetemperatuurile ja parasiidi levikule, kuna kliimasoojenemine ja veemajandus võivad märkimisväärselt mõjutada lõhilaste elukeskkonda.