Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik.
Lehmade karjatamist peetakse parimaks vahendiks tagamaks kõrget heaolu, kuid lüpsilehmade heaolu aastaringsel karjatamisel põhinevas süsteemis ei ole laialdaselt teaduslikult uuritud ja selle kohta antavad hinnangud ei põhine teaduslikel avastustel.
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
"Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Traditsioonilises loomakasvatuses praegu domineerivad funktsionaalsed tunnused, nagu sigivus, tervis ja kasutusiga. Kaalutakse neile söödaefektiivsuse, robustsuse ja resistentsuse hindamise lisamist.
Loomakasvatajate konkurents Euroopas on tihe ja oluline on leida ekspordivõimalusi uutel turgudel väljaspool EL-i. Projekti BreedExpo raames käiakse turgudega tutvumas.
Palmi farmi pererahvas on äsja kolinud oma lehmad kaasaegsesse lüpsirobotiga lauta.
BovINE infopäevad ootavad osalema ka suvel 2022!
Euroopa lihaveisekasvatajate võrgustik BovINE määratles 2022. aasta põhiteemadeks õiglasemad hinnad, alternatiivsed söödad loomade tervisekontroll enne ostmist, käitlejate koolitus stressivaba liha kvaliteedi parandamiseks ning bioloogiline mitmekesisus.
Intensiivset veisekasvatust iseloomustab sageli suur haiguste esinemise risk. Siinsele piimakarjakasvatusele on omane veel karjade jätkuv suurenemine. Viimane tähendab, et nii lehmade kui vasikate visuaalne jälgimine muutub üha keerulisemaks, tuues kaasa haiguste diagnoosimise tavapäraselt hiljem.
