Tänapäeval liiguvad ühiskonna erinevad valdkonnad samas suunas – kuidas hõlbustada üheülbalisi monotoonseid ja korduvaid töölõike? Kuidas on võimalik suurel alal silma peal hoida kohale sõitmiseta? Ja kuidas see kõik mahuks nutitelefoni?
Põllu- ja metsamajanduse efektiivsuse kasvu toetavad üha enam kaugseire tehnoloogiad. Nendeks on satelliitpildid, ortofotod, droonivõtted ja positsioneerimissüsteemid. Enamus nendest on avaandmed ehk maksumaksjate poolt juba tasutud väärt vara. Samal ajal, kui satelliidid ja lennukid Eesti metsade ja põldude kohta infot koguvad, on imeline võimalus ettevõtjatel ja teadlastel lasta oma fantaasial lennata. Kuidas saab kaugseireandmete kasutamine panustada töötajat säästvasse ja kestlikku ettevõtlusesse? Nii sünnivadki uuenduslikud rakendused ehk lõppkasutaja elu lihtsustavad äpid.
Kaugseirerakenduste loomisel on kindel protsess
Kaugseire rakenduste loomine saab alguse ideest – kellegi probleem on vajanud lahendust (Joonis 1). Tavaliselt on põllu- kui ka metsamajandusettevõtetel mitmeid korduvaid tööprotsesse, mis vajavad topelt sisestamist või asub huviobjekt väga kaugel. Näitena saab tuua metsanduses takseerandmete kogumise puistus paberile ja siis kontoris arvutisse sisestamise. Samuti on töömahukas suurettevõtete põllukultuuride kasvu hindamise ja väetiste määramise protsess. PRIAl aga põllumajandustoetuste taotluste vastavuse kontrollimine.
Ideedega pöördutakse teadusasutuste poole ja teadlased saavad põhjalikult uurida, kas antud probleemi on võimalik lahendada just kaugseire tehnoloogiate kasutamisega. Seejärel loob teadlane detailse ja täpse mudeli ehk teadustöö. Edasised rakendusuuringud on väga olulised, sest nende käigus selgub, kas äpp on igapäevatööks praktiline ja kasulik.
Muuhulgas vastatakse järgmistele küsimustele:
- kas kõik mudeli tunnused ja näitajad on lõplikus rakenduses vajalikud?
- kas see ikka hõlbustab lõppkasutaja igapäevatööd?
Kõikide loomisprotsessi faaside vaheliseks väga kaalukaks lüliks on tagasiside – eriti lõppkasutajalt. Kasutajakogemus on otsustav rakenduse edasises arenduses igapäevatööks sobivaks digilahenduseks (Lang ja Borysenko 2022).
Kaugseire rakendused mahuvad ka metsamajandaja nutitelefoni
Eesti metsamajandamise usaldusväärsuse tõstmiseks ja säilitamiseks on üha enam oluline, et kogu riigi pindala ulatuses oleks piisava täpsusega metsade seisundit kirjeldav andmestik. Selle põhjal saab terviklikult planeerida metsade kestlikku kavandamist ja pealtvaade Eesti metsadele loob pildi tegelikust olukorrast. Mait Lang arutles eelmise aasta Eesti kaugseirepäeval, et kaugseire tehnoloogiaid kasutades võiks tulevikus äpi abiga saada vastused ka vähese kogemusega metsaomanik. Mida oma metsaga edasi teha? Kui viia läbi raie, kuidas see ala näeb välja paarikümne aasta pärast ja millised riskid esile tulevad?
Nõudlus on kasvanud lihtsasti lahendatud rakenduste järele, mille puhul peaks kasutaja võimalikult vähe ise mõtlema. Mait Lang, Jan-Peter George ja Oleksandr Borysenko on loonud rakenduse prototüübi HooldusR, mis ootab kasutajate tagasisidet. See arendusfaasis olev digilahendus näitab metsaomanikele puistuid, mis vajavad kohapealset hooldusraievajaduse kontrolli. Idee on selles, et äpi avades ja oma metsamaad vaadates, kuvatakse koheselt vajalik info. Seejärel on vaja kohale minna ja otsustada, mida oma metsaga teha.
Eesti metsamajandamisettevõtetele on loodud mitmeid kaugseire tehnoloogiaid kasutavaid tarkvaralahendusi, kuid enamus on jätkuvalt arvutipõhised. Hetkel on võimalik hallata nutitelefoniga rakendust e-Mets, mis võimaldab oma metsakinnistute andmeid kasutada ettevõtte kõikides seadmetes. Tavapäraselt võeti paberil ortofoto ja takseerkirjeldus metsa kaasa ning sisestati paberilt numbrid arvutisse. Nüüd on aga võimalik otse metsas koha peal puistute andmeid sisestada ja muuta ning neid saab kontoris olles koheselt kasutada.
Kaugseire rakendused põllumajanduses
PRIA on kasutusele võtnud pinnaseiresüsteemi, mida toetab äpp IVA. Pindalatoetuste haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise hõlbustamiseks seiratakse ja hinnatakse satelliitpiltide toel põldudel läbi viidavaid põllumajanduslikke tegevusi. Mittevastavuse tuvastamisel on taotlejal võimalik läbi rakenduse IVA teha just sellest põllust pilt, et tegelikku olukorda illustreerida. Selline taotlejat kaasav lähenemine tähendab seda, et põllumajandustootja juures ei viida läbi enam nii mahukaid kohapealseid kontrolle. Sellega antakse võimalus puudused kõrvaldada ja jätkuvalt taotlusvoorus osaleda. Teinekord ei ole aga foto järgi võimalik põllu olukorda hinnata ja ametnikud lähevad siiski kohale.
Veel ühe näitena saab tuua välja taimekasvatuses kasutusel olevad erinevad digilahendused, mille eesmärgiks on kasumlikult ja efektiivselt kasvavale maailmarahvastikule toitu toota. Täppisväetamise abil hoitakse keskkonda, sest kasutatavad väetise normid on taimepõhised. Eestis levinud Yara Atfarm rakenduse satelliitpiltide funktsiooniga saab jälgida oma põllukultuuride tervist, põllu varieeruvust ja probleemseid piirkondi.
Kaugseire digilahendused saavad usaldusväärseks läbi kasutaja tagasiside
Kaugseire tehnoloogiad ja nende põhjal arendatud rakendused on juba laialdaselt kasutuses põllumajandustootjate ja metsamajandajate töövahenditena. Väga oluliseks on saanud nutitelefonide kasutamine igapäevatöös nii internetiühendusega kui ka ühenduseta piirkondades. Samuti peab toimuma kiire andmete sünkroniseerimine erinevate nutiseadmete vahel.
Rakenduste edasine areng panustab ettevõtte ja ühiskonna tasanditel tervikpildi loomisele – millises seisus on Eesti metsandus ja põllumajandus tegelikult? Nii kasvab usaldus ettevõtjate, tarbijate ja riigi vahel. Samuti võiks seeläbi suureneda töötajate heaolu. Korduvate töölõikude vähenemisel tekib ruumi mõelda laiemalt ja süveneda kestlikku ettevõtlusesse. Kaugseire tehnoloogial põhinevad lahendused saavad tõeliselt usaldusväärseks sel hetkel, kui lõppkasutajad on andnud oma tagasiside – kas taevast pildistatu ja maapealne tegelik olukord klapivad?
Vaata kindlasti 2022. aasta Eesti kaugseirepäeva ettekandeid ja tutvu kaugseire teemailiste artiklitega. Kuula Arvamusfestivali raames toimunud arutelu „Milliseid tulevikumetsi peaksime täna rajama?“.
Maaelu Teadmuskeskus ootab kõiki huvilisi Yara taimekasvatuse digilahenduste veebiseminaridele: Atfarm 27.oktoobril 2023 ja Megalab 6.novembril 2023.
Koostaja: Manuela Kollom, METK
