Allikas: Maablogi. Artiklit toimetas: Manuela Kollom, METK
Suvel kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister uue taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2024–2029. Milliseid muudatusi uus tegevuskava tõi, sellest kirjutab taimetervise osakonna peaspetsialist Veiko Kastanje.
Iga Euroopa Liidu liikmesriik peab koostama taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, mille eesmärk on vähendada sõltuvust taimekaitsevahendite kasutamisest. Riik peab tegevuskava vähemalt korra iga viie aasta järel läbi vaatama ja vajadusel seda uuendama.
Eesmärk on vähendada mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale
Tegevuskavas määratakse kindlaks inimese tervisele ning keskkonnale taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks kasutatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava. Eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske ja mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada Euroopa Liidus taimekaitsevahendite säästev kasutamine. Sellise tegevuse tulemuslikkuse iseloomustamiseks on määratud ka mõõdikud.
Tegevuskava koostamisel laekus 52 täiendusettepanekut
Tegevuskava koostamisel arvestati eelmiste tegevuskavade täitmisel ilmnenud väljakutseid ning kitsaskohti. Näiteks loobuti sellisest mõõdikust nagu integreeritud taimekaitse põhimõtetele vastavus, sest see tegevus sõltub väga mitmest tegurist (nt kultuur, mullastik, eelkultuur, asukoht, sademed jne), mida ei ole võimalik ühetaoliselt täita. Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine on Eestis professionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajatele taimekaitseseaduse alusel kohustuslik ning nende põhimõtete järgimist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.
Teine mõõdik, milleks oli taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv, asendati uues tegevuskavas taimekaitsevahenditega kokkupuutest põhjustatud pöördumiste osakaaluga Mürgistusteabekeskusse tehtud pöördumiste seas. See annab parema ülevaate võimalikest tervisehäiretest, mis on tekkinud otsesest kokkupuutest taimekaitsevahenditega.
Juba tegevuskava koostamisel laekus selle kavandile erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt 52 täiendusettepanekut. Enamiku ettepanekutega arvestati, kas täielikult või osaliselt. Seoses uute algatuste ja suundumustega lisati kavasse uusi ja uuendati vanu mõisteid – nt bioloogiline tõrje, bioloogiline taimekaitsevahend, ohtlikum taimekaitsevahend, madala riskiastmega taimekaitsevahend, õhust pritsimine.
Uued tegevused kitsaskohtade parendamiseks
Hetkeolukorra kirjeldustest nähtuvate kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal on kavandatud ka uusi tegevusi:
- teha asjakohased muudatused õigusaktides, et võimaldada taimekaitsetöödel õhust pritsimist ja mehitamata õhusõidukite kasutamist;
- tõsta võimekust taimekaitsevahendite registreerimiseks ja koostada vajadusel asjakohane tegevuskava;
- tõhustada illegaalsete taimekaitsevahendite leviku tõkestamise järelevalvet, sh e‑kaubanduses.
Tegevusvaldkondade määratlemine
Selleks, et tegevuskava eesmärke täita, on uues tegevuskavas määratletud kolm tegevusvaldkonda, mille fookusesse tõstmine võiks kõige paremini aidata vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.
Esiteks tuleb tõsta põllumajandustootjate teadlikkust, seda peamiselt läbi koolituste ja nõustamisteenusega. Kuna teadlik ja ohutu taimekaitsevahendite kasutamine algab ajakohasest teabest, siis on suureks abiks erapooletu nõustamisteenuse kättesaadavus.
Teine oluline tegevusvaldkond on taimekaitsevahendite kvaliteedi, ohutuse ja turustamise kontroll. See aitab anda põllumajandustootjale kindluse, et ostetud taimekaitsevahendil on need omadused, mida tootja väidab tootel olevat. Nii on taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamise korral tagatud ka selle ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Kolmas oluline tegevus on täiustada ja kaasajastada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi ning tagada tehnilise kontrolli teenuse kättesaadavus. Sobivad ja tehniliselt korras seadmed mängivad suurt rolli selles, kas taimekaitsevahendid kanduvad kasutamisel ikka just sinna, kuhu need peaksid kanduma. Seadmete kontroll ja abi nende kasutamisel aitab kindlasti nii seadmete maaletoojaid kui ka kasutajaid.
Tulemusmõõdikud eesmärgi saavutamise hindamiseks
Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava üldeesmärgi saavutamist hinnatakse pidevalt kolme põhilise mõõdiku alusel.
Esimene mõõdik on seotud taimekaitsevahendite jääkide leviku seirega nitraaditundliku ala põhjavees. See näitab, kui suur on taimekaitsevahendite jääkide piirväärtusi ületavate põhjaveeseirejaamade osakaal seireaastal seires olnud jaamadest.
Teine oluline mõõdik on piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus. Põllumajandus- ja Toiduamet testib tööplaani alusel pidevalt taimekaitsevahendite jääke müüdavas toidus.
Kolmas mõõdik näitab taimekaitsevahenditega kokkupuutest põhjustatud pöördumiste osakaalu Mürgistusteabekeskusesse tehtud pöördumiste seas. Selle mõõdiku üks eesmärke on koguda lisateavet selle kohta, millisele teavitustööle või võimalikele kitsaskohtadele on vaja suuremat tähelepanu pöörata.
Lisaks kasutakse tegevuskava tulemuslikkuse hindamiseks mõõdikuna ka taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel ning taimekaitseseadmete kontrollidel tuvastatud muid rikkumisi, näiteks kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamine.
Tegevuskava elluviimisega on lisaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seotud veel Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ja Eesti Maaülikool.
Vaata veel:
➤ Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024–2029
➤ Bioloogilise ja keemilise haigustõrje võrdlus teraviljadel
➤ Video: Illegaalsed taimekaitsevahendid
➤ Kuula: Põllupäevik 29 | 2023. Taimekaitsevahendite vähendamine 50% – fakt või poliitiline soovunelm?
➤ Nõustajate nimekiri
