Allikas: Keskkonnaministeerium, Agnes Aaslaid
22.03.2022
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele.
Eestis põhjavett jätkub ning selle keemiline ja koguseline seisund on enamikes põhjaveekogumites hea.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul leidub aga ka erandeid ning peamiseks põhjavee saastumise põhjuseks on Eestis nii nagu kogu maailmaski enamasti põllumajandustegevus. „Puhas põhjavesi tekib maapõues pika aja jooksul, seega tuleb seda kaitsta ja kasutada säästlikult,“ rõhutas Tooming.
Maapinnalähedaste põhjaveekihtide saastumist põhjustavad põllumajanduse kõrval ka jääkreostus, põlevkivi kaevandamine ja reovesi. Halvenenud põhjavett iseloomustab peamiselt kõrge nitraatide, kloriidide, ammooniumi, sulfaatide või spetsiifiliste orgaaniliste näitajate ning pestitsiidide sisaldus. Järjest rohkem on kogu maailmas leitud põhjaveest ka ravimijääke.
Viimase 50 aasta jooksul on põhjavee kasutamine maailmas kasvanud enam kui 300%. Oluline roll on selles kliimamuutustel, mistõttu pinnavee kättesaadavuse vähenemisega suureneb surve põhjaveele veelgi. Lõunapoolsetes riikides täiendatakse põhjaveekihte kunstlikult, et põhjavett saaks kasutada piiratud pinnaveevarude tasakaalustamiseks kuivaperioodidel.
Kuigi põhjaveekasutus on suurenenud, on põhjavesi jäänud sageli veemajandamise tähelepanu alt välja. Põhjavett oleks vaja ekspertide arvates senisest põhjalikumalt uurida, analüüsida ja seirata. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka põhjavee kasutamiseks veevarustuse hädaolukorras piirkondades, mis baseeruvad pinnaveel ja kus on oht pinnaveekogude reostamiseks õnnetuse tagajärjel.
Sel nädalal toimub Dakaris üheksas maailma veefoorum, kus avalikustatakse maailma veearengu aruanne World Water Development Report 2022(eng) . Aruanne tutvustab põhjaveeressursside olukorda ja suundumusi, samuti kajastab see põhjavee rolli mitmesugustes ühiskondlikes ja keskkonnaprobleemides – märgaladest toidutootmiseni, kanalisatsioonist kliimamuutusteni.
Fakte põhjavee kohta:
- Maakera veest moodustab magevesi kõigest 3%. Mageveest 68,7 % on liustike vesi, 30,1% põhjavesi, 0,8% igikeltsa vesi ja 0,4% pinnavesi ja atmosfäärivesi.
- Maailma kuivade piirkondade elu ja majandustegevus sõltub täielikult põhjaveest. Umbes 2,5 miljardi inimese jaoks maailmas on põhjavesi ainus mageveeallikas. Põhjavesi on oluline veevarustuse allikas, toidab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme kuivadel perioodidel ning on ka kliimamuutustega kohanemise oluline võtmeelement.
- Peaaegu pool kogu maailma joogiveest ja umbes 43% kogu niisutusveest pärineb põhjaveest.
- Eestis saadakse 70% joogiveest põhjaveest.
Vaatamata nendele muljetavaldavatele faktidele on põhjavesi enamiku inimeste jaoks silmist ja meelest ära. Tänavuse veepäeva inglisekeelne slogan on ’Groundwater – making the invisible visible’
Põllumajanduse mõjust veekogudele saad lugeda pikk.ee veebist.
Toimetaja: Karmen Ibus
