Käes on aeg avaldada ajakirja „Tark Talu“ teine number. Kuigi väljaanne ilmub vaid korra aastas, siis soovime käsitleda selles väljaandes infot, mis toetaks talupidajaid aastaringselt. Käesolevas väljaandes saate lugeda milliseid muudatusi toob kaasa 2023. aasta otsetoetustele, mida peab teadma lamba- ja veiseliha turustusnõuetest, jagame ühe Pärnumaa talu kogemust uue robotlauda loomisel ning palju muud kasulikku ja põnevat.
Kalle Hamburg: anonüümse importtoidu aeg saab läbi
Inimesed tahavad teada, kus ja kuidas kasvab nende toit. Milline on selle tootmise keskkonnamõju, kuidas hoolitsetakse loomade heaolu ja kliimaeesmärkide eest. See tähendab tootjatele suuremat vastutust, avatust ja ausust, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.
Loe edasi artiklit Kalle Hamburg: anonüümse importtoidu aeg saab läbi
Milliseid muudatusi toob 2023. aasta otsetoetustele?
Kõikide otsetoetuste ja ka II samba keskkonna-ja kliimatoetuste saamise eelduseks on lisaks toetuste nõuete täitmisele ka tingimuslikkuse süsteemi (praeguse perioodi õuetele vastavuse süsteemi ambitsioonikam järeltulija) nõuete täitmine ja taotlejate „aktiivse põllumajandustootja“ mõistele vastamine. Tekst: Reno Paju, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna juht
Loe edasi artiklit Milliseid muudatusi toob 2023. aasta otsetoetustele?
Oidrema-moodi talupidamine
Janno Liiva ja Karoliina Posti Pärnumaal Oidremal asuv Palmi Farm on ehe näide sellest, et suurteoses „Tõde ja Õigus“ kirjeldatud talupidamise vorm pole ainus viis. Naabrid on nende jaoks suurimad motivaatorid ning talupidamise kõrvalt osatakse meisterlikult ka lõbutseda. Tekst: Teele Teder
Loe edasi artiklit Oidrema-moodi talupidamine
Õppereis Soome: tervete ja tugevate vasikate kasvatamine piimafarmides
Kuidas kasvab piimalehma vasikas, kelle eest hoolitseb tema ema või ammlehm? Kuidas lüpsab lehm, kes lisaks piima tootmisele hoolitseb ka oma vasika eest? Nendele ja mitmele teisele küsimusele käisime Soome piimatootjate juures vastuseid otsimas. Tekst: Liina Ulm
Loe edasi artiklit Õppereis Soome: tervete ja tugevate vasikate kasvatamine piimafarmides
Mida peab teadma lamba- ja veiseliha turustamisest?
Selleks, et tagada tarbijatele ohutu toit, tuleb lamba- ja veiseliha turustamisel jälgida erinevaid nõudeid. Loomi võib tappa üksnes tegevusloaga tapamajas, milleks väljastab loa Põllumajandus- ja Toiduamet.
Tapamaja tegevusloa saamiseks tuleb esitada taotlus ja vajalikud dokumendid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) piirkondlikule esindusele. PTA ametnik hindab saadetud dokumente ja kontrollib ettevõtet ning kui kõik vastab nõuetele, väljastab amet ettevõttele tegevusloa.
Loe edasi artiklit Mida peab teadma lamba- ja veiseliha turustamisest?
Tanel Tang ühendas digi- ja päris kanad
Sel aastal saatis Saaremaa Mahemuna asutaja Tanel Tang korda midagi, mis on eriline kogu maailmas. Läbimurdelisele lahenduse tõi pankrotieelne olukord.
Tanel on oma tegemistega silma paistnud ka varem. Tal oli piisavalt julgust ja ettevõtmist, et loobuda tippjuhi ametikohast Tallinnas ning kolida koos naisega Saaremaale, majja, kus polnud veevärki ega tualetti ning tormilisematel ilmadel puhus akendest tuul sisse. „Tagantjärgi vaadates saan aru, et õiged uksed avanevad siis, kui oled eelmisest oma mõttes täielikult lahti lasknud,“ ütleb ta ning lisab, et Saaremaal on neid lahtiseid uksi kohe eriti palju. Tekst: Teele Teder
Loe edasi artiklit Tanel Tang ühendas digi- ja päris kanad
Kuuse kooreürask teeb Eesti metsadele kurja
Keskkonnaagentuuri metsaseire peaspetsialist Merit Ehrpais ütleb, et Kuuse-kooreüraski 2022. aasta seire tulemused Eesti metsaomanikke rõõmustada ei saa.
Kuuse-kooreürask asub elama kuuse puusse ning harvem mändi. Elukohaks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seisvad ning nõrgestatud puud, enamasti vanuses 50−60 aastat. Sageli asustatakse puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ning raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asutatakse ka elujõulisi kuuski. Reeglina talvituvad kuuse-kooreüraskid pinnases ning üraskite lendlus ja puude asustamine algab, kui õhutemperatuur on tõusnud 18–20oC, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Tekst: Merit Ehrpais – Keskkonnaagentuur, metsaseire peaspetsialist
Loe edasi artiklit Kuuse kooreürask teeb Eesti metsadele kurja
Keskkonnaagentuuri kokkuvõttest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate aastate jooksul toimunud muutustest
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja hinnangul on enamuse ulukiliikide olukord Eestis hea ning nende asurkonnad on igati tugevad ja elujõulised. Hea meel on ka tõdeda, et juba pikemat aega kiratsenud ilvese asurkond on kosumas, samas päris soodsaks seda veel pidada ei saa. Võrreldes varasemaga oli möödunud aastal rohkem poegadega emailveseid. Seire andmetel oli 2021. aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda ning ilvese arvuku oli sügisel 450−550 isendit. Loodetavasti on ilvese pesakondade kui ka üldarvukuse suurenemine jätkunud ka 2022. aastal.
Loe edasi artiklit Keskkonnaagentuuri kokkuvõttest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate aastate jooksul toimunud muutustest
Suhtlustõkked töös meeskonnaga
Olenemata sellest, kas tegu on suur- või pereettevõttega, on iga juht kogenud olukorda, kus räägid, aga midagi ei muutu. Tundub, et sõnade ja kuulaja vahel oleks justkui sein.
Sääraste suhtlusseinte teadvustamine on meeskonna juhtimisel äärmiselt oluline. Nii vähendad tõenäosust, et neid ise juurde tekitad. Oleme oma inimeste juhtimise oskused tihti saanud koolisüsteemist, kus tegeleti lastega. Paraku töösuhetes, kus tegeleme täiskasvanutega, pedagoogi võtted ei toimi. Tekst: Ivar Raav, holistiline juhtimiskoolitaja, -konsultant ja mentor
Loe edasi artiklit Suhtlustõkked töös meeskonnaga
