Allikas: TÜ
Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 4. veebruar 2019. a
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased on juba viimased viis aastat kasvatanud Aasia päritolu mikrovetikaid ning arendavad nende abil tehnoloogiat, et muuta vetikate abil rohkem kui pool korstendest ja muudest saasteallikatest pärit süsihappegaasi hapnikuks.
Kui arvestada saastet inimese kohta, on Eesti praegu kõige suurema CO2-jalajäljega Euroopa riik. Et see piinlik probleem lahendada, on Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadustööst võrsunud ettevõte (ingl spin-off) nimega Power Algae. Võrsefirma loojate idee on kasutada ära vetikate erakordset fotosünteesiaparaati, mis seob korstnagaasidest süsihappegaasi ja toodab samal ajal hapnikku.
Eesti Maaülikooli professori Timo Kikase sõnul muudavad vetikad süsihappegaasi hapnikuks täpselt nii nagu maapealsed taimedki, fotosünteesi abil, kuid nende eripära on see, et nad on palju tõhusamad. „Mikrovetikad seovad süsihappegaasi kümme korda paremini kui maismaataimed. Seepärast võiks vetikaid kasutada n-ö bioloogilise filtrina ja õhupuhastajana näiteks korstnagaasidest süsihappegaasi sidumiseks,“ ütles Kikas.
Seda lahendust on mingil määral ka juba kasutatud, kuid pigem soojades riikides, sest Eesti tingimustes on võimalik mikrovetikat kasvatada umbes pool aastat, märkis Power Algae tegevjuht Liina Joller-Vahter. „Tehnoloogia, mida me Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös arendame, lähtub sellest, et kasutada ära ka tekkiv jääksoojus, st me tegutseme ikkagi kinnistes süsteemides, kus talveperioodil on mikrovetikas toetatud.“ Joller-Vahter lisas, et üks oluline aspekt ärilisest vaatenurgast, miks ei ole seda tehnoloogiat varem kasutusele võetud, on asjaolu, et CO2 ehk süsinikdioksiidi pole piisavalt maksustatud. „Kui piisavalt maksustada, siis see tasub ka ära.“
Joller-Vahteri sõnul plaanivad nad juba sel aastal alustada kahte katseprojekti. „Muu hulgas on meil enda välja töötatud tehnoloogia, mis on modulaarne ning mida me saame vastavalt konkreetsele korstnale või saastajale kohandada ja üles ehitada.“
Eestlased on töötanud korstnagaasi puhastamiseks vetikatega välja fotobioreaktorid, lihtsamalt öeldes vetikareaktorid. Korstnagaasid ehk põlemisel tekkivad n-ö suitsugaasid tuuakse toruga vetikareaktoritesse, mis muudavad süsihappegaasi hapnikuks. Timo Kikas selgitas, et nende katsed on näidanud, et ühe reaktoriga saab püüda kinni rohkem kui pool sisseminevast süsihappegaasist ja muundada see hapnikuks. „See tähendab, et kogu meie praegusest süsihappegaasist, mis me õhku laseme, oleks võimalik üle poole rahulikult kinni püüda neidsamu reaktoreid kasutades,“ selgitas Kikas.
Sellised vetikafiltrid võiksid sobida kõikidele korstnatele, sealhulgas Ida-Virumaa suurettevõtetele. Vetikareaktoris olevast vetikamassist saab hiljem eraldada ka näiteks õli, mida võib kasutada biokütuse tootmiseks. Lisaks saab samu vetikaid pärast kasutada näiteks supertoiduna, toidulisanditeks (valgud ja oomega-3-rasvhapped), kala- ja loomasöödaks ning kosmeetikas.
Loe täpsemalt Novaatorist.
Lisainfo: Liina Joller-Vahter, TÜ ökoinnovatsiooni nooremteadur, liina.joller-vahter@ut.ee
