Allikas: novaator.ee, Priit Ennet
08.03.2022
Kui tahta tervislikult toituda, tuleb süüa vitamiine, sealhulgas B-grupi vitamiine, mis aitavad toidust energiat kätte saada ja toetavad närvisüsteemi talitlust.
Paraku jääb B-grupi vitamiine paljudel inimestel toidus vajaka, nii veel arenevates kui ka juba rohkem arenenud maades, üheks põhipõhjuseks ühekülgne toitumine.
Nüüd on Briti teadlased tulnud appi, et saaksime toidulauda paljude B-vitamiinirikaste taimedega teadlikumalt mitmekesistada.
Aoife Cantwell-Jones Imperial College Londonist ja ta kolleegid on tuvastanud üle tuhande taime, mis sisaldavad tõenäoliselt rohkesti B1-vitamiini ehk tiamiini, B2-vitamiini ehk riboflaviini, B3-vitamiini ehk niatsiini, B5-vitamiini ehk pantoteenhapet ja B9-vitamiini ehk folaati.
See on huvitav saavutus, sest Cantwell-Jones ja ta kaaslased ei tegelenud otseselt nende ainete määramisega neis enam kui 6000 toidutaimes, mida nad uurisid. Nad said läbi lihtsamalt, väikese kavalusega.
Nad otsisid kõigepealt välja andmed nende taimede kohta, mille B-vitamiini sisaldus on juba teada. Muude taimede B-vitamiini sisaldust hindasid nad aga selle põhjal, kui lähedalt või kaugelt on need suguluses juba tuntud vitamiinisisaldusega taimedega.
Kõigepealt nad muidugi kontrollisid, ligi 300 taime peal, kas nende meetod töötab. Töötas! Tulemustest kirjutavad Cantwell-Jones ja kaasautorid ajakirjas Nature Plants.
Rõõmu lahjendab pisut tõdemus, et uutest B-vitamiini allikastaimedest on 63 kantud ohustatud liikide nimistusse, 358 puhul aga ei ole ohustatuse seisundit jõutud veel määratagi.
Teisalt kasvab suur osa teadlaste tuvastatud vitamiinitaimedest just neis paigus nagu Kagu-Aasias või Sahara taguses Aafrikas, kus alatoitlust ja toitainevaegust esineb palju.
Edasistes uuringutes tuleks nüüd tuvastatud taimede vitamiinisisaldus otseselt üle kontrollida, kuid alustuseks on tulemused ju toredad.
Toimetaja: Sandra Saar
