Autorid: Maarika Alaru, Mailiis Korge, Helen Vesik, Kaidi Möll, Indrek Keres, Radwa Mohamed El Emam El Shawi, Stefania Tomasiello, Evelin Loit-Harro
Allikas: Agronoomia 2024 konverentsi kogumik
Segukülvide, st kahe või enama põllukultuuri koos kasvatamine on viimastel aastatel Euroopas ühe enam levinud, seda eelkõige mahepõllumajanduses või väiksema sisendite hulgaga tootmises. Kasvatades kaunvilju koos teraviljadega segukülvides võimaldab see leevendada viimaste lämmastikuvajadust liblikõieliste poolt bioloogiliselt seotud lämmastikuga ning aitab seeläbi vähendada lämmastikväetistele tehtavaid kulutusi.
Segukülv – miks?
Segukülvide saagikus sõltub suures ulatuses kooskasvatatavate liikide konkurentsivõimest. Kirjanduses leiduvate andmete põhjal võivad kaunviljad (vikk, hernes) avaldada teraviljade (nisu, kaer, oder) terasaagi potentsiaalile väga tugevat mõju. Teraviljadest on kõige suurema konkurentsivõimega kaer, talle järgneb nisu ning kõige väiksema konkurentsitaluvusega on oder.
Segukülvid on võrreldes teraviljade puhaskülviga kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad muutlikele ilmastiku tingimustele, aidates tagada stabiilsema saagikuse ja suurema proteiinisaagi. Samas võib kaunviljade ja teraviljade segus kasvatamine tõsta teravilja terade proteiinisisaldust ning vähendada ka haiguste ja kahjurite riski. Segukülvid on ka konkurentsivõimelisemad umbrohtude suhtes.
Tulenevalt väetiste hinna tõusust ning ebastabiilsetest ilmaoludest taimekasvatusperioodil vajame võimalusi stabiilse kvaliteediga suure teraviljasaagi tootmiseks. Katse eesmärk oli uurida kaera-herne (K+H) ja odra-viki (O+V) segukülvide teraja proteiinisaagi kujunemist ning vastupanu umbrohtumusele. Uurimuse hüpoteesiks on, et tera- ja kaunvilja segukülvi proteiinisaak on suurem kui vastava teravilja puhaskülvi proteiinisaak.
Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllule rajati 2022. aastal erinevate seemnesegudega põldkatse, kus kasvatati kaera (sort ’Symphony’), otra (sort ’Laureate’), hernest (sort ’Casablanca’) ja vikki (sort ’Hanka’). Segukülvideks olid kaer + hernes ja oder + vikk. Katseala muld oli Stagnic Luvisol. Väetisvariante oli kaks – kontrollvariant ilma väetiseta ja kompleksväetisega väetatud variant, kus lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) kogused olid vastavalt 23, 30 ja 63 kg ha‒1 (N23P30K63).
Puhas- ja segukülvide terasaakide suurus sõltus peamiselt külvisest ehk külvatud seemnesegust (88% ulatuses kogumõjust), kusjuures väetamine seda usutaval määral ei mõjutanud (põhjuseks arvatavasti liiga väike lämmastikunorm).
Terasaaki mõjutab liikidevaheline konkurents
Maksimaalne terasaak saadi mõlema teravilja puhul puhaskülvidest. Odra terasaak varieerus erinevatel väetisvariantidel 1623‒2320 kg ha‒1 vahel, sama näitaja kaera puhaskülvil oli 1593‒2220 kg ha‒1. Herne ja viki puhaskülvi saagid jäid erinevatel väetisvariantidel vahemikku vastavalt 208‒1040 ja 263‒720 kg ha‒1. Kõige stabiilsema terasaagiga oli kaer puhaskülvis (VK 11,6%). Kõige ebaühtlasema saagikusega oli hernes puhaskülvina, mille terasaagi variatsioonikoefitsient (VK; varieeruvus korduste vahel) oli 46%. Ebaühtluselt järgmine oli viki puhaskülvi terasaak (VK 28,6%).
Tera- ja kaunviljade segukülvides toimub tugev liikidevaheline konkurents, kus agressiivsemaks pooleks loetakse kaunvilja, eelkõige nende suurema mullaniiskuse vajaduse ja maapealse biomassi tõttu. Antud katse mõlemas teravilja-kaunvilja segukülvis oli seemnete arv 50% nende puhaskülvide omast, mille tulemusena oli terade vahekord Kaera + Herne segukülvis 83 : 17 ja Odra + Viki segukülvis 64 : 36. Kummagi segukülvi terasaak ei ületanud nende teraviljade puhaskülvi terasaaki varieerudes erinevatel väetisvariantidel. Katse väiksem herne seemnete osakaal külvisenormis koosmõjus ebasoodsate ilmaoludega viis herne taimede osakaalu pinnaühiku kohta (biomasside suurus määratud herne õitsemisfaasis) väetisvariantide keskmisena vaid 11%.
Odra +Viki segukülvis soovitatakse /kirjanduse järgi/ külvisenormis terade vahekorda 71 : 29. Antud katse O+V segukülvis oli viki seemnete osakaal võrreldes soovitatuga tunduvalt suurem, kuid terasaagis oli viki osakaal märgatavalt vähenenud. Viki ‘Hanka’ väikse osakaalu põhjuseks segu terasaagis võis olla antud sordi jaoks liiga väike aktiivsete temperatuuride summa ja seetõttu hiline koristusküpsus ehk Eesti kliima liiga lühike vegetatsiooniperiood.
Umbrohtumus on hõreda taimiku tagajärg
Hõre kaunviljade taimik põhjustas lisaks väga madalale saagikusele ka katselappide suure umbrohtumuse. Umbrohtumuse puhul määratud umbrohu maapealse biomassi suurusest ja umbrohtude arvukuses mõjutab põhikultuuri saagi suurust siiski eelkõige umbrohu biomass.
Katse väetisvariantidel kasutatud madal N kogus ei mõjutanud lisaks terasaagile usutaval määral ka umbrohtumust. Samas tendentsina peab märkima, et väetatud variantidel suurenes umbrohtumus 3% (odra puhaskülvis) kuni 13% ja 15% (vastavalt viki ja herne puhaskülvis) võrra.
Umbrohtude suurem osakaal kaunviljade puhaskülvides võis olla tingitud sellest, et sademetevaene kevad aeglustas herne ja viki algarengut ja lisatud väetis soodustas pigem varaste umbrohtude kasvu. Segukülvide umbrohtumus oli statistiliselt võrdne teraviljade puhaskülvide omaga, sest taimikus domineerisid hea võrsumisvõimega teraviljad. Kaunviljade taimiku umbrohtumust mõjutas ka sademete ebaühtlane jaotus. Kaunviljade õitsemise ajal on nende niiskusvajadus maksimaalne ja arvatavasti selline ebaühtlane sademete jaotus ei rahuldanud nende vajadusi.
Puhas- ja segukülvide võrdluskatse tulemused
- Maksimaalne terasaak saadi mõlema teravilja puhaskülvidest.
- Katse tulemustele avaldas väga suurt mõju aasta ilmastik, mis põhjustas kaunviljade ebaühtlase tärkamise, tühimikke taimikus, suure umbrohtumuse ja madala herne ning viki puhaskülvide terasaagi.
- Eeldus, et segukülvide proteiinisaak on teraviljade puhaskülvide omast suurem, ei leidnud selles katses tõestust.
- Seemnesegude koostamisel tuleb hoolikalt jälgida segusolevate tera- ja kaunviljade omavahelist sobivust, konkurentsivõimet ja nende seemnete suhet segus. Ebasobiv tera- ja kaunviljade vahekord seemnesegudes ja ebasoodsate ilmaolude koostoime põhjustas antud katses kaunviljade väga väikese osakaalu taimikus ning nende äärmiselt madala saagikuse mõlemas segukülvis.
Loe täpsemalt katse tehnilisi näitajaid Agronoomia 2024 konverentsi kogumikust.
Teksti Toimetas H.Tamsalu, METK
