Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei ole päevas soovitatav tarbida üle 100 g liha. See on umbes 1-2 tikutopsi suurune kogus. Ometi sööb Eesti inimene keskmiselt ca 80 kg liha aastas, mis on 3-4 korda enam kui riiklik toitumissoovitus ette näeb1.
Liha- ja piimatoodete tootmine võtab 83% põllumaad ning toodab 58% põllumajandussektori kasvuhoonegaasidest.[2] Keskkonnasõbralikuks liha tarbimiseks on oluline mõelda, kust on söödav liha pärit. Sageli ei tajuta, et ka toidu tootmisega kaasneb keskkonnamõju, mis mõjutab nii kliimat, mulda, veekogusid (ka põhjavett), maastike, elurikkust jne.
Selleks, et kestlikumaid otsuseid oleks lihtsam teha, on lihafoori koondatud peamised soovitused liha valimiseks just keskkonnamõju silmas pidades. Lihafoor suunab lihatarbijaid keskkonna aspekti silmas pidades valima kestlikumat ning väiksemas koguses liha tarbima.[3] Samuti suunatakse lihafooriga lisama taldrikule ohtralt maitsvaid taimi.
Kestlikkuse taga on mitmeid märksõnu, mida lihafooris arvesse võetakse. Kindlasti mitte pole see ainult kliima mõju, mis on seotud nii kasvuhoonegaaside emissiooni kui ka maakasutusega. [4] Liha keskkonnamõju juures on oluline rääkida mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele, pestitsiidide kasutamisest ja veekogude eutrofeerumisest. Euroopas olemasolevates lihafoorides käsitletakse ka loomade heaolu ja antibiootikumide kasutamist.
Teine toidufoor, mida tuleks järgida on kalafoor. Kalafoori juhend aitab teha keskkonnahoidlikumaid kala- ja mereannivalikuid Eestis. Juhend on koostatud teaduslikult hinnatud kalaliikide majandamise alusel.
Juhendis toodud kalaliike on hinnatud meetodiga, mis põhineb kolmel kalandust säästval põhimõttel:
- Kalapopulatsioonide hetkeseis hindamisel
- Kalapüügivahendite keskkonnamõju hindamisel
- Kalanduse üleüldise juhitavuse olukorrast
Kalafoori järgmine aitab tarbimisharjumusi muuta ning vastavalt maailma kalavarude olukorrale ka neid kujundada. Läbi selle on võimalik muuta kalastamist ning päästa mõni ökosüsteem või kalaliik. Eesti seisukohast on oluline roll ka kalastajatel, kes kalavarude säästliku kasutamisega ei jää ilma saagist ning ei lõhu ka veekogu ökosüsteeme.
Kuidas valida kestlikumat ja kvaliteetsemat liha?
Vii ennast kurssi oma piirkonna väiketalunikega. Eelistades suurtootja asemel väiketaluniku, kus on loomadele võimaldatud elamisväärsed tingimused, oled teinud juba parema valiku. Otsi mahemärgistusega lihatooteid – nii saad olla kindel, et loomad on loomuomaselt peetud ning kohaliku mahesöödaga toidetud. Liha ostmisel sea sammud esmalt turule, laatadele või ökopoodidesse.
Üheks kestlikumaks valikuks on ka metsloomade liha tarbimine. Sedasi tarbitakse kütitud loomade liha ning ei ole tarvis eraldi söödaks loomi kasvatada.
Tarbides vähem, kuid kvaliteetsemat teeme head nii endale kui keskkonnale.
Loe rohkem:
Allikad:
