Vegantoodete tervislikkus jätab kohati soovida, hoiatab toiduteadlane Kersti-Liis Vimm. Näiteks sisaldavad paljud taimetoidud küllastunud rasva ja lisaaineid, mistõttu tuleks enne ostmist hoolikalt uurida toote koostist, et teha teadlik valik.
Tervise Arengu Instituudi soovituste järgi võiksid Eesti inimesed süüa vähem liha ja rohkem taimseid toite. Saates “Terevisioon” prooviti, kuidas maitseb singi või vorsti alternatiiv. TFTAK-i toiduteadlane Kersti-Liis Vimm tõi stuudiosse kaasa erinevaid taimseid singilaadseid tooteid. Näiteks üks neist koosnes peamiselt nisugluteenist, teine oli salaamit meenutav taimne variant, mille põhikomponent oli soja ehk kaunvilja baasil valmistatud tooraine.
Kui neid kahte toodet omavahel võrrelda, on need Vimmi sõnul tervislikkuse poolest üsna sarnased. “Sojatootes on vähem lisaaineid kui nisutootes, kuid kui soovid rohkem valku tarbida, on nisutoode valgurikkam,” selgitas ta.
Vegantooted ei pruugi alati olla tervislikud
Ta rõhutas, et vegantooted pole alati tervislikud. Näiteks stuudiosse kaasa võetud taimsetesse singilaadsetesse toodetesse on lisatud küllastunud rasva, mida seostatakse mitme terviseriskiga.
Kui võrrelda veiselihasinki ja nisust valmistatud varianti, on Vimmi sõnul siiski parem asendada veisesink taimse alternatiiviga. “Seal on vähem küllastunud rasvhappeid. Soola on neis sama palju kui veisesingis ning erinevaid lisaaineid sisaldavad mõlemad umbes samas mahus,” ütles ta.
Mis puudutab soolasisaldust, siis veiselihasingis on seda rohkem kui taimsetes variantides. Kuna soovitus on tarbida päevas kuni kuus grammi soola, saaks seda veiselihasinki süüa vaid pool pakki.
Sool on lihatoodetes vajalik nende säilimise tagamiseks. Vimm soovitab pakendeid lugeda ja jälgida, kui palju on mingis tootes soola. “Eesti tootjad on püüdnud soolasisaldust võimalikult palju vähendada,” lisas ta. Samuti sisaldavad lihatooted palju lisaaineid, mis tagavad vajaliku tekstuuri ja pikema säilivuse. Sama kehtib ka vegantoodete puhul.
Toitumisharjumused ja valikute tegemine
Vimm rääkis, et ise ta vegan ei ole ning sööb aeg-ajalt sinki, kuid mitte iga päev. “Kui söön, eelistan kanafileest tehtud sinki, sest seal on kõige vähem loomset rasva. Mõnes kanafileetootes on küllastunud rasvade sisaldus isegi null,” ütles ta. Seega on rasvasisalduse poolest kanafileesink võrreldes veise- ja sealihasingiga parem valik. Soolasisaldus on aga kõigis singitoodetes üsna sarnane.
Vimm rõhutas, et ei ole olemas otseselt häid ega halbu toite – kõik sõltub sellest, kui palju midagi süüa. “Ükskõik, millist sinki süüa, viil või kaks ei tee midagi halba.”
Lihatoodete puhul tasub Vimmi sõnul kindlasti pakendeid lugeda ning eelkõige vaadata rasva- ja soolasisaldust. “Soola võiks olla 100 grammi kohta alla kahe grammi. Üldrasva sisaldus võiks olla neli kuni viis grammi ning küllastunud rasvu võiks olla võimalikult vähe,” lausus ta.
Loe veel:
➤ Artikkel “Toidu koostise parandamine – vähem soola, suhkrut ja rasvhappeid”
➤ Artikkel “Eesti toit pole muutunud aastatega kuigipalju tervislikumaks”
➤ Artikkel “Valgudisainerid töötavad välja tervise- ja keskkonnasõbralikumaid lisaaineid”
➤ Artikkel “Uuendtoit – põnevad arengud toidusektoris”
