Tööohutus, ohutuskultuur ja töötervishoiu riskide juhtimine põllumajanduses on olulised ja tõsised teemad, millele on vaja ikka ja jälle tähelepanu pöörata. Juuli lõpus toimus Eesti Maaülikooli avatud ülikoolis SACURIMA projekti raames rahvusvaheline koolitus “Safety Culture and Risk Management in Agriculture – Riskide hindamine ja juhtimiskultuur põllumajanduses”. Koolitus tõi kokku põllumajandussektori tööohutuskultuuri ja terviseriskide pärast südant valutavad spetsialistid üle kogu Euroopa. Anti ülevaade hetkeolukorrast ning arutleti ja unistati paremast tulevikust.
“Tapab ennast tööga…”
Põllumajandus on üks ohtlikemaid tegevusalasid maailmas. Euroopas hukkub põllumajandussektori tööõnnetustes igal aastal umbes 500 inimest, igikaudu 5 inimest iga 100 000 sektoris hõivatu kohta. Kõrgem on see näitaja vaid transpordi- ja tööstussektoris.
Eestis hukkub põllumajanduses igal aastal 0-3 inimest, registreeritakse kokku ligi 170 tööõnnetust. Põllumajandus on Euroopas ehituse ja transpordi järel ohtlikuselt kolmas, Eestis neljas tegevusvaldkond.
Registreeritud tööõnnetustes kannatanud tegevusala järgi Eestis 2018-2019 aastal. Allikas: Statistikaamet
Põllumajandussektoris jaguneb tööjõud taime- ja loomakasvatuse, kalanduse ja metsanduse vahel. Valdav osa tööõnnetusi juhtub taime- ja loomakasvatussektoris.
Tööõnnetuste registreerimine ja statistika jätavad soovida kogu maailmas, Euroopas ja Eestis niisamuti. Ühelt poolt põhjustab seda asjaolu, et põllumajandusettevõtete hulgas on suur osakaal väike- ja pereettevõtetel ning füüsilisest isikust ettevõtjatel, kellel puudub enamasti kohustus tööõnnetustest teatada.
Palgatud tööjõust on suur osa võõr- ja hooajatöölised, kellel on raskendatud ligipääs igasugustele sotsiaalse kaitse struktuuridele ning ka riigipoolne vähene tugi õnnetusse sattunud töötajatele ei soosi tööõnnetustest teatamist. Selline taustsüsteem lubab kahjuks oletada, et tegelik olukord tööohutuse ja terviseriskide osas on põllumajanduses veelgi nukram.
Töötingimused põllumajanduses
Põllumajanduses töötamist iseloomustavad keskmisest oluliselt suurem nädalane töötundide hulk – 46 tundi nädalas vs 38 töötundi nädalas. Tavapärane on töötamine öötundidel ja nädalavahetusel. Mida väiksem on ettevõtte, seda rohkem tunde nädalas töötatakse.
Üksikisikust ettevõtjad satuvad võrreldes teiste tegevusvaldkondadega sagedamini surmaga lõppevatesse õnnetustesse. Lisaks töötajatele on ohustatud ka lapsed ja teised pereliikmed, kes elavad talus ning nende külalised.
Tööohutus ja tööga seotud riskitegurid
Põllumajandustöötajad puutuvad sageli kokku ohtlike masinate, sõidukite ja loomadega – paljud õnnetused juhtuvad masinaid hooldades ja parandades või loomade eest hoolitsedes.
Lisaks füüsilistele ohuteguritele, raskendavad olukorda ka psühhosotsiaalsed tegurid nagu pikad tööpäevad, isolatsioon, majanduslik ebakindlus, tegevuste planeerimise keerukus, administreerimisega seotud nõudmised, vähene kontroll olukorra üle. Kui panna kokku vaimne pinge, väsimus ja füüsiline ohutegur, on õnnetus kerge juhtuma.
Õnnetuste peamisete põhjuste hulka kuuluvad:
- Transpordivahendid
- Kukkumised kõrgustest
- Kukkuvad või liikuvad esemed
- Varingu või ümber mineva objekti alla jäämine
- Kontakt masinaga
- Loomadega seotud õnnetused ja surmajuhtumid
- Lämbumised ja uppumised
- Elektriõnnetused
Masinad ja sõidukid
Peamine hulk õnnetusi on seotud masinate ja sõidukitega – sõiduki alla või masina vahele jäämine lõppeb sageli raske vigastuse või surmaga.
Kõige enam raskeid ja surmaga lõppevaid õnnetusi põhjustab liikuva või ümber mineva traktori alla jäämine, saagikoristusmasinad, niidukid ja heinapressid. Kaasaegsemad traktorid on varustatud ümberminemisvastaste seadmetega, kuid paljud tänaseni kasutuses olevad traktorid on vanemad ja seetõttu vähem ohutud.
Ohukohtadeks on kokkupuude masinate ja seadmete liikuvate või kuumade osade või teradega ja liikuvate osade vahele kinni jäämine.
Ka erinevad saed, puurid, kirved, vintsid, survepesurid ja muud põllumajandustöödel igapäevast kasutust leidvad seadmed on ohtlikud kui neid ei hooldata ega kasutata õigesti või kasutatakse siis, kui need ei ole täiesti töökorras.
Libastumised, komistamised ja kukkumised
Talupidamistes ja farmides tehakse palju tööd ära väljas maastikul, mis võib olla ebatasane või ilmastikuoludest tingituna libe. Virtsased betoonpõrandad, märjad lüpsiplatsid on vaid kaks esimest näidet tootmisruumidest, kus libisemise oht on ilmselge. Puhastamata ja hooldamata astmerauad on sageli traktoritest ja teistest põllutöömasinatest väljumisel juhtuvate traumade põhjustajad.
Kõrgustest kukkumine on seotud näiteks töötamisega katusel, lakkades, tornides, hoidlates, tõstukitel, heina või põhuvirnade otsas.
Kariloomad
Igasugune elusloomadega töötamine kätkeb endas ohtusid. Veised, hobused, sead on piisavalt suured ja tugevad, et põhjustada tõsiseid vigastusi muljumiste, sarve või jalalöökide või tõukamisega. Mõned liigid hammustavad.
Loomadega kokku puutuvad töötajad – hooldajad, seemendajad, loomaarstid, loomaarsti abid jt – puutuvad kokku ka psühholoogilise ohuteguriga, mis tuleneb loomade valu ja kannatuste nägemisest kui ettevõttes ei pöörata loomade heaolule piisavalt tähelepanu.
Füüsiline töö
Suur osa põllumajanduses tehtavast tööst tehakse ka tänapäeval ära käsitsi. Väsitavad ja ebamugavad asendid, raskuste tõstmine ja kandmine, pikalt seismine ja kõndimine ning korduvad liigutused suurendavad põllumajandustöötajate riski kannatada skeleti-lihaskonna haiguste käes.
Sagedased on seljavalu, valu kaelas, käsivartes, randmetes ja kätes ning osteoartriit, mis tulenevad raskuste tõstmisest ja ebasoodsatest töövõtetest, korduvatest liigutustest, ebamugavatest asenditest või traumadest.
Kinnised ruumid
Silo- ja teraviljahoidlad, lägahoidlad ja pumplad, konveierid – sageli ühe sissepääsuga ruumid, kus võib leiduda mürgiseid gaase ohtlikes konsentratsioonides, kujutavad endas tõsist ohtu töötajate elule ja tervisele.
Müra ja vibratsioon
Masinad, sõidukid ja ka loomad põhjustavad palju müra. Oluline kuulmislangus on üks peamisi kutsehaigusi põllumajandustöötajate seas ning see avaldub sageli juba enne kolmekümnendat eluaastat.
Traktorite ja kombainidega töötamisel kogetakse kogu keha mõjutavat vibratsiooni ning käsitööriistadega – näiteks pügamismasinaga – töötamisel vibratsiooni kätes ja ülakehas. Kestev vibratsioon kahjustab organeid, lihaseid, liigeseid ja närve.
Ohtlikud ained
Põllumajanduses sagedast kasutust leidvad pestitsiidid, herbitsiidid, väetised, desoained, veterinaarravimid, lahustid, kütused ja määrdeained põhjustavad hingamisteede- ja nahaärritusi, soodustavad vähkkasvajate teket, närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, sigimisega seotud probleeme ja ka eluohtlikke mürgistusi.
Tolm ja bioloogilised tegurid
Loomade väljaheidete, naha, karvade ja sulgedega seotud tolm, heina ja põhu tolm, õietolm, mullatöödega seotud tolm, hallitusega seotud tolm, jahutolm, viljatolm jne jne – kõik need põhjustavad pideval kokkupuutel hingamisteede haigusi, allergiaid, astmat ning väga spetsiifiliselt põllumajandustöötajate haigusi nagu “farmeri kops” ja “linnukasvataja kops”.
Seened, viirused ja bakterid võivad põhjustada zonoose, viirused soodustada vähkkasvajate teket.
Tööohutus ja riskijuhtimine
Riskijuhtimine algab ohutegurite kindlaks tegemisest ning selgitamisest, kes ja mil määral ohuga kokku puutuvad. Oluline on riskide ja ohutegurite hindamise protsessi kaasata ka töötajad, kuna nemad tunnevad oma töökeskkonda ja ohte kõige paremini.
Ennetamine
Ennetuses on oluline ennetusmeetmete hierarhia. Esimeses järjekorras tuleb valida kõige suuremat efekti omavad meetmed – näiteks ohuteguri täielik kõrvaldamine või asendamine vähem ohtliku teguriga ning viimaseks jäävad kõige väiksemat efekti omavad meetmed nagu isikukaitsevahendid.
Tööandja kohustus on tagada töötajate piisav informeeritus ja väljaõpe ning ohutut käitumist soosiv töökultuur ettevõttes. Kõige paremini toimivad ennetusprogrammid, milles on suur hulk praktilist õpet koos dialoogiga. Kui töötajate instrueerimine värbamisel on puhtalt formaalne ning hiljem töö käigus õpetatakse ohte eirama, siis ei ole tegemist ohutust soosiva töökeskkonnaga.
Töötajate ohutusalane väljaõpe on järjepidev protsess, kuid erilist tähelepanu peab pöörama töötaja instrueerimisele töölevõtmisel, töökohustuste muutumisel ning uute töövahendite ja tehnoloogiate kasutusele võtmisel.
Tööohutuskultuur
Kõige olulisem tööohutust soodustav tegur ettevõttes on ettevõtte (töö)ohutuskultuur. Ohutuskultuur on suhtumiste ja käitumiste kogusumma töökohal, milles kõik töötajad ja tööandja mõistavad tööohutuse olulisust, kujundavad töökeskkonna vastavalt ning käituvad igal ajal pidades silmas nii iseenda kui teiste töötajate ohutust.
See tähendab sobivate töövahendite kasutamist, ohutusreeglite järgimist ja üleüldist ärksust ohutuse suhtes. Hea ohutuskultuuriga töökeskkonda iseloomustavad töötajate ja tööandja vaheline usaldus, sarnane nägemus ohutuse olulisusest ja ohtlike olukordade ennetamise vajalikkusest.
Pea meeles!
- Farmis töötades kanna tihedalt liibuvaid, terveid, ilma nööride ja muude lahtiste osadeta rõivaid, hõlmad olgu eest kinni!
- Masinatega töötades on oluline kanda kõrge nähtavusega rõivaid, parim on ohutusvest.
- Loomadega töötades eelista madala kontrastsusega rõivaid, kummikutel ja saabastel olgu tugevdatud ninaosa.
- Kanna turvasaapaid või kummikuid.
- Tee omale päevaplaan ja valmistu päevaks lähtudes alati turvalisusest.
Iiri Põllumajandusettevõtete ohutuse nädala (Farm Safety Week 2021) raames valminud video:
Liina Ulm
Avaldatud: 17. august 2021
