Oma aiamaal või aias sügisest prahti põletades oleks väga tore, kui inimesed arvestaksid ka naabritega ja ümbruskonnaga laiemalt. Nimelt on tooreste taimejääkide põletamine tõsiselt ohtlik nii inimestele kui ka taimedele.
Kindlasti on nii mõnigi põltsamaalane või siinse piirkonna elanik pidanud mõnikord toast õue astudes tagurpidi tuppa tagasi jooksma, sest üleaedne on võtnud nõuks midagi sellist põletada, mis ümbruskonna elusolenditel lausa hingamise kinni paneb. Mitmeid kordi on olnud korstnast tõusva suitsu järgi näha ja tunda, et ahjus põletatakse kas pakendeid või midagi muud keelatut. Sama häda on ka siis, kui jäätmete põletamine toimub õues. Neil juhtudel on suits lausa füüsiliselt raske ning vajub tuulest hoolimata maadligi ning hakkab lämmatama.
Toimetuse poole pöördunud inimene kõneles, et prahi põletamine sügisel ja kevadel on loomulik ning siin ei tahaks kellelegi turja karata. Probleemiks muutub asi siis, kui muu kuivanud loodusliku prahi hulgas pannakse tuli otsa ka toorele materjalile, nagu näiteks umbrohi või lillevarred jne. „See on tervisele lausa eluohtlik. Ohtlikum isegi kui taimemürgid. Oleks hea, kui inimesed hariksid ennast sellel teemal ega mürgitaks enam oma ümbruskonda," andis ta teada. Teemat uurides ilmnes, et toimetusse pöördunud proual on tuline õigus. Mitmed kirjalikud allikadki on sellest mitmel moel ja erinevates kohtades juba ammu teada andnud.
Toore põletamine tekitab vähki
Näiteks ajakirjas „Aed" kirjutab TTÜ mükoloog, bioloog ja keemik Tõnu Kurisoo: „Aiaprahi põletamisel (eriti veel koos olmeprügiga) on eriti halb see, et põlemine toimub madalal temperatuuril. Neis tingimustes moodustub rida ülimalt toksilisi, aastakümneid säilivaid keemilisi ühendeid, mis aias mullapinnale ja söödavatele taimeosadele sadenedes võivad olla keemilistest taimekaitsevahenditest veelgi ohtlikumad. Keemilist püsireostust tekitavad ained põhjustavad hormonaalseid muutusi, immuunsuse alanemist, käitumishäireid ja vaimset alaarengut, vähkkasvajate teket ning organismi loomuliku vastupanuvõime alanemist nende moodustumisele. Need kahjulikud keemilised ühendid ohustavad eelkõige arenevat loodet ja imikuid ning kasvueas lapsi. Seepärast mõelge enne, kui aias prahti põletama hakkate, lapsi selle töö juurde appi kutsute, neid hiljem murule mängima saadate ning neid oma värskete aiasaadustega kostitate."
Ka tuntud aiandustegelane Mati Laane on kirjutanud, et umbrohtu, köögivilja lehti ja värsi, rohelisi oksi jms on põletamise asemel arukam kompostida.
Mati Laane: „Тооге ja niiske taimmaterjali põletamine saastab nii aeda kui kogu ümbruskonda toksiiniga – äärmiselt kahjuliku vähi ja geenimutatsioone tekitava mürgiga."
Ka ahjus ei tohi kõike põletada
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Kaire Kikas lisab omalt poolt, et kodustes tingimustes ohtlike jäätmete põletamine on keelatud just seetõttu, et nii nagu toores taimmaterjal, nii põlevad ka mitmed kunstmaterjalid madalal temperatuuril, mistõttu neist eraldub hulk ülimalt ohtlikke keemilisi ühendeid.
„Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, kuna temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel ohtlikud ained ära põleks. Mõõtmised näitavad, et kodude korstnatest võib lühikese aja jooksul mitu korda rohkem ohtlikke saasteaineid õhku paiskuda kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. Kahju on ka selle pärast suur, et kodude korstnad ei ulatu kõrgele ja kahjulikud ained langevad kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja me kõik hingame ja sööme seda sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning raputab seda aeg-ajalt puude ja põõsaste alla, aga kui seal sees on ka kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust jne, siis pole asi enam hea," hoiatab Kikas oma kohalikele omavalitsustele saadetud kirjas kõiki inimesi. Ja muidugi kahjustab kirjeldatud jäätmete ahjus põletamine ka küttekoldeid, mis võib omakorda õnnetuse välja kutsuda.
Ärge, palun, tapke teisi!
Kui toore taimmaterjali põletamise ohtlikkust ei pruukinud paljud veel teada, siis seda, et oma pliidi all või ahjus pakendite ja muude kahjulike materjalide põletamine on keelatud, teab juba ka väike laps. Siiski tuleb tõdeda, et päris tihti keerleb meil taevasse kahtlase sisuga suits ning seda vastutahtmist sisse hingates läheb süda pahaks. Ja sealjuures väidavad veel mitmed, et neil ei teki kunagi jäätmeid ning neil pole mingeid prügikonteinereid vaja.
Niisiis, head põltsamaalased ja piirkonna elanikud, palun, ärge mürgitage oma peret, naabreid ja ümbruskonda ning loomulikult ka loodust laiemalt. Me kõik peame siin Maal veel edasi elama ning tegema seda lugupidavalt ja säästlikult üksteise kõrval.
Helve Tamm
Vali Uudised (Põltsamaa ajaleht), 20.09.2013