Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele põllumajanduspoliitika reformis, mis kätkeb endas ka kokkulepet, et ühenduses kaovad 2015. aastast piimakvoodid. Tõnu Vreimann, kes on 580 lüpsilehmaga osaühingu Kõpu PM juhataja, lausus, et kvoodi kaotamine ei tähenda Eesti piimatootjale põhimõtteliselt midagi, sest Eesti riik ei ole aastaid oma kvooti sada protsenti täis saanud.
«Eestis pole kvoot lõhki läinud ega ole tootmist piirama pidanud,» ütles 120 lüpsilehmaga Sallasto osaühingu juhataja Malle Ränkel. Ta rääkis, et piirmäära kaotamine on siiski hea, sest kes nüüd tahab tootmist laiendada, saab seda rahulikult teha.
Nii Ränkeli kui Vreimanni sõnutsi tekitab muret pigem see, et edaspidi saavad ka teised Euroopa riigid, keda kvoot on seni piiranud, tootmist vabalt suurendada.
«Kas ja kui palju Euroopast meile tulevikus piimatoodangut peale tuleb, võib muidugi probleemiks saada, aga mahu suhtes pole meile kvoodi kadumine oluline. Küll võib see midagi teha hindadega,» tõdes Ränkel.
Kui näiteks Kesk-Euroopas hakatakse rohkem tootma, võib see Vreimanni hinnangul kaasa tuua suurema piima sissevoolu ning tähendada ka hinna alanemist.
Ränkeli ütlemist mööda on majandusteadlased olukorda ilmselt küll seda- ja teistpidi arvutanud, aga ei tea keegi päris täpselt, kuidas kvoodi vabaks laskmine tegelikult mõjub. See selgub 2015. aastal.
Luksemburgis otsustati veel, et 2017. aastast kaob Euroopas suhkrukvoot. Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega 2020. aastani. «Sealjuures on võimalik rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,» selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kompromissini jõudmiseks otsustati, et ka suurematel saajatel vähendatakse toetust viis protsenti summalt, mis ületab 150 000 eurot aastas.
Ministri ütlemist mööda oli Eestile oluline, et õnnestus saada erisus rohestamise nõudes. «See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma.»
Sigrid Koorep
Sakala, 27.06.2013
