Aretustöö kuulub iga loomakasvataja igapäeva. Sellega tagab talunik oma karja kestlikkuse ja tootlikkuse, kusjuures tõuaretus evib tähtsust isegi keskkonnaeesmärkide saavutamises. Valdkond pälvib aga teenimatult vähe tähelepanu.
Taskuhäälingu külaline Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Tanel Bulitko sõnas, et ühistu on nagu töömesilane, kes oma tähtsast tööst hoolimata jääb alatasa märkamatuks. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistusse kuulub aga sadu loomakasvatajaid ja alles aasta alguses tähistati koos ühistu 30. juubelit. Ümmarguse verstapostini jõudis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tänu järjepidevale tööle, misläbi on ühistu teeninud liikmete ja (välis)partnerite usalduse.
Koostöö teadus- ja arendusasutustega – sealhulgas Eesti Maaülikooliga – aitab ühistut oma põhitegevuses. Aretusmaterjal on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu leib, aga liikmete soovil suudab see teha muudki. Ühistu konsulendid töötavad igapäevaselt liikmetega ja pakuvad neile tõuaretust ja üldisi loomakasvatust puudutavate küsimustega tuge. Elusloomade vahendamine kuulub samuti Eesti Tõuloomaühistu teenuste portfelli.
Tõuaretuse võib-olla huvitavaim tahk Euroopa roheleppe valguses on aretuse mõju loomade keskkonnajalajäljele. Selle vähendamiseks pööratakse üha enam tähelepanu sööda kasutamise efektiivsusele ja piima kuivainesisaldusele, misläbi avaldub loomade keskkonnamõju. Huvilised kuulaku juba täpsemalt siinsest taskuhäälingust, kus Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Tanel Bulitko tutvustab oma ühistut ja räägib aretustöö suundadest.
“Tõuaretus vajab tasakaalukust ja innovatsiooni” on sarja “Ühistegevuse lood” kolmas osa. Saadet juhib Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja selle külaline on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Tanel Bulitko.
Toimetaja: Taavi Kiisk
Taskuhääling valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetas Euroopa Liit.
