Turuülevaade

Allikas: EPKK infoleht: Põllumajanduse ja toidu-uudised Euroopast 1/2023

Vihmane ilm ja import Ukrainast tekitavad ELi tootjatele peavalu

Ebasoodsad ilmastikutingimused, näitekspidev vihm, on muutnud välitööd äärmiselt keeruliseks. See on mõjutanud maisi, kartuli ja suhkrupeedi koristamist. Mõnes riigis on kuni 50% kartulist endiselt põldudel ja seda ei pruugita koristada. Sellised ilmastikuolud mõjutavad ka taliviljade külvi ja paljudes riikides on oodata külvipinna märkimisväärset vähenemist.

Tuleb rõhutada, et import Ukrainast mõjutab tõsiselt teravilja-, õliseemne-, suhkru-, linnuliha- ja munasektorit kogu ELis. Näeme teravilja, õliseemnete ja suhkru hindade langustrendi, sealhulgas läänepoolsemates liikmesriikides, nt Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia või Itaalia. Mõned tootjad on madalate hindade tõttu raskes olukorras.

Teravili, õli- ja valgukultuurid

Hinnad on järsult langenud, samas kui sisendkulud on endiselt äärmiselt kõrged, kuid siiski vähenemas. Nisu keskmine hind on 200 €/t (-38% a/a, +13% võrreldes 5 aasta keskmisega). Rapsiseemne keskmine hind on 410 €/ t (-37%, s.o.-23% võrreldes 5 aasta keskmisega). Juba septembris täheldatud hinnalangustrend on nüüd süvenenud. Ukrainast pärinev teravili ja õliseemned on selle hinnalanguse peaminepõhjus, mis praegu mõjutab tõsiselt kõiki ELi riike, sh ka läänepoolsemaid riike, nagu Prantsusmaa või Belgia. Nende hindadega tulevad põllumajandustootjad kogu ELis vaevu nulli ja on mõnes piirkonnas miinuses. Selle põhjuseks on ka kehva saagi ja halva kvaliteedi kombinatsioon. Talikülvi puhul on viimase kahe kuu jooksul olnud pidevate vihmasadude tõttu raskusi ja viivitusi kõigis liikmesriikides. Selle tulemusena on eeldatavasti tavapärasest väiksem külvipind. Põhja-Euroopas on halb saak ja kvaliteet põhjustanud suviviljade seemnete kättesaadavuse probleeme.

Kartul

Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Madalmaades on kartulitoodang hinnanguliselt umbes 23 miljonit tonni. Seda on 1,3 miljonit tonni rohkem kui 2022. aastal ja sama palju kui 2021. aastal. Keerulised ilmastikuolud põhjustavad paljudel kasvatajatel suuri probleeme koristamisega. Kuna Iirimaal oli novembri lõpus 50% saagist veel maas, Belgias20% ja Soomes ja Taanis 30%, siis kardetakse, et suur kogus jääb koristamata. Lääne-Euroopas on pakkumine nõudlusest madalam ja turg on tõusuteel. 30. septembril 2023 taastus seemnekartuli kaubandus Suurbritanniast Põhja-Iirimaale tänu nn roheliste kanalite avamisest Windsori raamistiku raames.

2022. aastal vähenes kartuliseemnete pind EL-is 1,4%, enim kannatasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola. Kartuliseemne pindala on 2023. aastal jätkanud mitmes liikmesriigis pisut langustrendi, mis on tingitud töötleva tööstuse tugevast nõudlusest ja kartuliseemnete madalamast kasumimarginaalist, mis tuleneb palju kõrgematest tootmiskuludest. ELi seemnekartulitootmise vähenemine jätab ELi toidukaupade sektori turutõrgetele rohkem avatuks, samas kui tööstus rõhutab oma muret kvaliteetse seemne puudumise pärast tuleval hooajal.

Väetised

Ostuhooaeg algas aeglaselt, kuna mõnes piirkonnas ilmas-tikuolud ja põllukultuuride hetkehinnad ei soodustanudväetiste ostmist. USA põllumajandusministeerium teatas52,6 miljoni dollari suurusest rahastamisest väetise tootmise laiendamise programmile, millega rahastatakse 17 uut projekti kodumaise väetise tootmise hoogustamiseks, uuenduslike väetisetehnoloogiate toetamiseks ja põllumeeste kulude vähendamiseks. Euroopa põllumajandustootjad kardavad, et nad satuvad ebasoodsasse olukorda ja kannatavad konkurentsivõime languse all.

Piim ja piimatooted

Toorpiima hind oli 43,5€/100kg (-0,2% vrd eelmise aastaga). Hinnad tõusevad: või 497 €/100kg (+4,3%), lõssipulber263 €/100kg (+3,8%), täispiimapulber 362 €/100kg (3,7%). Cheddari hind aga langeb: 348 €/100kg (-2,7%). Suurenenud on toorpiima tootmine (+0,7%), samuti või (+2,4%) ja täispiimapulbri tootmine (+1,7%); lõssipulbri tootmine väheneb (-1,7%). Eksport on tõusnud või (+8%), lõssipulbri(+23%), täispiimapulbri (+15%) ja juustu (+2%) osas.

Veiseliha

Keskmine hind [Noorveised / Noorpullid / Härjad] on 483,3€/100kg (-1,2% vrd eelmise aastaga). Tootmine väheneb (-5,2%). Kaubandustrendid: veiseliha import üldiselt väheneb (-23,6%, andmed juulini – peamised tarnijad on UK,BR, AR, UY) ja eksport (sh elusveised) väheneb (-13,9%,andmed juulini – põhiline partnerid on UK, GH, IL, BA, TR).

Lamba- ja kitseliha

Lambaliha hind on 840,9 €/100kg (+12,6% vrd eelmise aastaga). Võrreldes 2022. aastaga kuni juulini on lammaste tapmine EL-is vähenenud -6,1% ja kitsede tapmine -8,1%.Import on kasvanud (+12% aastas, andmed kuni juulini –peamised tarnijad on Ühendkuningriik, NZ, AU) ja eksport langenud (-6% aastas, andmed juulini – peamised partnerid on Jordaania, UK, LAV, Iisrael).

Sealiha

Sealiha keskmine hind on 2,1 €/kg (44. nädal, +5,6% vrd eelmise aastaga). Põrsaste hind on kõrge ja võrreldes eelmiste kuudega suhteliselt stabiilne 69,9 €/loom (+30%).Üldiselt on see hindade ja tootmiskulude osas rekordilineaasta, välja arvatud mõned erandid, näiteks teravilja ja energia hinnalangus.

ELi tootjad saavad kasu suurest nõudlusest. Kuid kogu Euroopas on tapmine langenud(-8,5% loomade arv) sarnaselt karjade vähenemisega, samuti on vähenenud import (-15% aastaga) kui ka eksport(-19%). Tootjad muretsevad pidevalt sigade Aafrika katkumõju ja tulevaste investeeringuvajaduste pärast.

Linnuliha ja munad

Linnuliha hind on (2,6 €/kg broileritele, 44. nädal, +0,8%aastas) toodang +3,1% aastas, mis näitab stabiilsust ja integratsiooni koos paranenud marginaalidega EL-i tasemel. Linnuliha import Brasiiliast, Ukrainast ja Taist kasvab. Mõned riigid seisavad silmitsi haigustega seotud väljakutsetega. Munade hinnad on langenud 2,2 €/kg (-5,6% vrd eelmise aastaga), samas kui munade kogutoodang on veidi tõusnud (+1% aastas) ning Copa-Cogeca ekspertide hinnangul jääb see 2024. aastal stabiilseks.

Eksport väheneb ja impordimahud tõusevad pidevalt, eriti Ukrainast, Türgist ja Indiast. Kuigi tootjad seisavad silmitsi madalate hindadega, tagab söödahindade langus väärtusahelates linnu- ja munatoodete konkurentsivõime võrreldes muulihaga.

Mahetootmine

Mahetoodete müügi keskmine väärtus (2023. a. I kvartal)oli -4% võrreldes 2022. aasta sama perioodiga, välja arvatud Saksamaa ja Austria, kes kogevad järk-järgulist taastumist. On oodata, et inflatsiooni ja madala tarbijanõudluse tõttu hindade tõustrend jätkub, nagu ka müüdavate toodete koguse langus. Mahepiima tootmine I poolaastal2023 oli +1,41% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Erinevus mahepiima ja tavapiima hinna vahel süveneb, ulatudes mahepiima puhul 10 eurot/100 kg rohkem kui tavapiima puhul.

Peamiseks probleemiks on mahepõllumajandustootjate suundumus naasta tavapõllumajandusse (mõnes Euroopa piirkonnas koguni 20%), vähendades sellega mahepõllumajanduse pindala.

Mesi

2023. aastal on olukord liikmesriigiti erinev mitme teguritõttu, nagu ebasoodsad ilmastikutingimused, katastroofilised sündmused (üleujutused, metsatulekahjud jne), kõrgemad tootmiskulud (eriti tarude transportimisel), tarude arvu vähenemine ja viimaste aastate väga madal toodang. Turgu iseloomustab üldiselt suur laovaru ja mee keskmine hind on 3,5-5 EUR/kg. Kolmandatest riikidest pärit odav importmesi (ligikaudu 1,5–2 eurot/kg) mõjutab turgu negatiivselt.

Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).