Tänavuse ühistegevuse konverentsi “Usalduslikud suhted majanduses ja ühiskonnas: missugust kasu toovad ühistud?” käigus rääkisid nii väikeste kui ka suurte organisatsioonide esindajad sellest, kuidas nende organisatsioon ettevõtluses ja ühiskonnaelus üliolulist usaldust tagab. Kusjuures esinejate kodukoht ei piirnenud Eestiga – rääkima tuldi ka Rumeeniast ja Taanist.
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma: meie toimimise aluseks on usaldus
Maailm meie ümber on viimase kahe aasta jooksul pööranud ette oma tumedama ja ettearvamatu poole. Koroonapandeemia, julm sõda Ukrainas, energiakriis ja inflatsioon sunnivad meid mõtlema oma riigi ja kogu Euroopa julgeolekule kõige laiemas mõttes. Seades küll riigi kaitsevõime esimeseks prioriteediks oma vabaduse ja iseseisvuse kaitsel, mõistame oma kogemuste najal, et julgeolek tähendab ka teisi eluliselt olulisi vajadusi. Energiajulgeoleku tähtsusest või õigemini selle puudumise tagajärgedest saime juba õppetunni.
Üha valjemini räägime ka toidujulgeolekust. Ilma toiduta ei saa meist keegi elada ja me ei saa loota rahvusvahelistele tarneahelatele, eriti kriisi korral. Mõeldes roheliselt, mõeldes kliima eesmärkidele, siis on veelgi üks võimas argument – kodumaise toidu tarbimine vähendab vajadust toitu laiast maailmast importida ja seega vähendab suurel määral meie keskkonna jalajälge.
Eestimaa on väike, aga nii nagu suured riigid, vajame tugevat majandust, et meie rahva elujärge hoida, ja anda inimestele turvatunne. Meie tööjõu hulk ja turg on aga piiratud ning majandus toetub väga palju just väike-ettevõtjate õlgadele. Sellistes oludes on ühistegevus end olulise ettevõtluse vormina tõestanud. Alates minevikus Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutatud Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisusest ja hiljem arvukatest Eesti piimaühistutest, kelle tegevuse tulemusena oli Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpul riigi ekspordis esikohal või eksport. Ühistuline majandustegevus on ka praeguses Eestis edukas: E-piim, Coop, Kevili, metsaühistud – need on näited, mis on nii Eestis kui rahvusvaheliselt tuntud.
Ühistegevuse, aga laiemalt kogu ühiskonna toimimise aluseks on usaldus.
Usaldus võimaldab valitsusel kavandada ja ellu viia poliitikat. Usaldus riigi vastu annab kindlustunde ettevõtjatele ja investoritele, mis on ülioluline töökohtade loomisel ja majanduse toimimisel. Ka kõigi kriisiolukordade lahendamine, olgu see siis pandeemia, majanduskriis või näiteks säästva arengu eesmärkide saavutamine sõltub ühiskonnaliikmete usaldusest nii avalike institutsioonide vastu kui ka üksteise vastu.
Kahjuks valitseb praeguses maailmas suur usalduse kriis. Riigid ei saa üksteist usaldada, inimesed ei usalda riiki ega erakondi. Polariseerumine, vastandumine levivad igas küsimuses. Covidi pandeemia ja kliimamuutused on usalduskriisi tõmmanud ka teaduse. Keda uskuda, kui korraga levivad meedias nii uuringutel ja kinnitatud faktidel rajatud teadmised kui ka uskumustel ja faktide meelevaldsel kombineerimisel põhinevad, kuid suure kirega väljaöeldud mõtted? Sotsiaalmeedia annab igaühele võimaluse sõna sekka öelda ja tõeste faktide, pooltõdede ning mõnikord ka lausvalede eristamine pole lihtne, eriti siis, kui sa pole vastava valdkonna asjatundja. Seda nägime covidi ajal, näeme praegu metsateema käsitlemisel.
Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, kus õppe ja teadustöö fookusvaldkondadeks on põllumajandus, veterinaaria, toiduteadus, metsandus, maamajandus ning nende kõrval keskkond ja inseneeria. Meie vastutada on, et nende tegevusvaldkondades jõuaksid tööturule hea hariduse saanud spetsialistid, et teadusuuringute tulemused jõuaks nendeni, kes neid vajavad ning ettevõtete ja ülikooli koostöös sünniksid uued innovaatilised lahendused. Meie teadlased on tihti kaasatud teravatesse debattidesse ja see ei ole olukord, kus kerge oleks olla.
Ühekülgsele lähenemisele, tervikpildi puudumisele, sageli ka uskumuste esitamisele faktide pähe saame vastu seista põhjendatud argumentidega ja teadusuuringutes kinnitatud faktidega.
Maaülikooli teadlastena oleme tihti kahe tule vahel, kus tuleb leida mõistlik tasakaal selliselt, et meie looduskeskkond oleks hoitud, aga ka Eesti inimeste elulised vajadused kaetud. See tähendab suurt vastutustunnet, sest tasakaal pole midagi, mida saaks väga jäigalt fikseerida. Selles olukorras saame toetuda oma teadmistele. Tarkus, mis on kogutud läbi meie endi ja mujal maailmas tehtud teadusuuringute ning Eestimaal koostöös ettevõtjatega valideeritud, aitab jõuda tasakaalustatud lahendusteni.
Juhindume heast teadustavast, mis eeldab vastutust, ausust ja objektiivsust, avatust ja koostööd. Ka teadlased vaidlevad omavahel, tõde pole alati must-valge, aga kui hinnangud on läbimõeldud, põhjendatud ning arvestavad ühiseid väärtusi, säilitame usalduse ja saame teha koostööd.
Koostöö on see, mis aitab meid Eestimaal edasi. Ühistud on meile sellel teekonnal heaks eeskujuks.
Konverentsi slaididega saab lähiajal tutvuda pikk.ee portaalis. Sinna ilmub samuti info järelvaatamise kohta.
Lisainfo: https://www.pikk.ee/konverents-usalduslikud-suhted…
