Allikas: Novaator.ee
31.08.2021
![$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=672&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2021%2F08%2F31%2F1127558h7abd.jpg)
Ehkki suhkrutõbi ja teised insuliinihäirest põhjustatud haigused on üha suurem probleem inimeste seas, ohustab sama mure ka valesti peetud ja söödetud farmilehmi. Eesti Maaülikooli doktoritöö osutab, et ülekaalulisus tõotab lehmale ainevahetushaigusi.
Viimastel kümnenditel esineb inimestel üha rohkem pankrease hormooni insuliini ainevahetuse häirest põhjustatud haigusi. Näiteks kimbutab inimesi üha enam suhkrutõbi, samuti selle leebem variant insuliiniresistentsus. Kuigi nende haiguste väljakujunemist põhjustavad tegurid pole täpselt selged, võib siiski väita, et rasvkoes toimuvatel protsessidel on selles oluline roll. Liigne nii-öelda halva rasvkoe hulk on nende haiguste üks suurim riskitegur.
Kui inimese insuliinisignaali ülekanne on häiritud, on tema organismis põhiprobleem glükoosi liiga kõrge kontsentratsioon veres. Tema insuliinile tundlikud rakud ei eemalda verest üleliigset glükoosi. Samas toidu tarbimisel ja seedimisel jõuab tema verre pidevalt uut glükoosi.
Piimalehmadel liigse glükoosiga probleeme ei ole. Pigem on seda alati puudu, sest glükoos transporditakse insuliini abita udarasse, kus temast sünteesitud laktoos suurendab piimaandi.
Lisaks on lehm mäletsejaline, kelle seedeelundkonna iseärasuste tõttu jõuab söödast pärinevat glükoosi verre väga vähe. Seega on insuliini mõju lehma glükoosi ainevahetusele suhteliselt väike. Hoopis olulisem on insuliini roll mäletsejaliste lipiidide ainevahetuses.
Imetajate järglased sünnivad võrdlemisi abitutena ja esimestel elukuudel on nad täielikult sõltuvad ema piimast. Laktatsiooni ehk piimaanniperioodi alguses soosib loodus uut elu. See tähendab, et emaorganism toodab piima juurde isegi siis, kui tal endal piisavalt toitu ei ole.
Farmides peetavad kõrge piimaanniga loomad kasutavadki laktatsiooni alguses rasvkoes talletatud energiat, et tagada suur piimaand. Liiga kiire varuenergia kasutamine suurendab neil aga ainevahetushaiguste esinemust. Eriti suur oht haigestuda on lehmadel, kelle ainevahetus koormatakse täiendavalt üle söötmis- ja pidamisvigade või haigustekitajatega.
Seetõttu on oluline paremini mõista lehma ainevahetusprotsesse ja regulatsiooni, mis toovad kaasa liigse varuenergia kasutamise. Priit Karise väitekiri käsitleb piimalehmade kinnisperioodi ehk piimannita perioodi rasvkoe hulga seost varurasvade kasutamise, insuliiniresistentsuse ja glükoosiga. Samuti uuris ta, kuidas on rasvkude kinnisperioodil seotud lehma lipiidide ainevahetust reguleerivate geenide avaldumisega rasvkoes. Töö tulemustest järeldub, et ülekaaluline lehm on probleemne lehm.
Eesti Maaülikooli doktorant Priit Karis kaitseb filosoofiadoktori väitekirja teemal “Toitumuse, lipomobilisatisooni ja insuliiniresistentsuse seosed piimalehmadel. Relationships between body condition, lipomobilization and insulin resistance in dairy cows” 31. augustil.
Toimetaja: Airika Harrik
