Allikas: Ajakiri Tark Talu
detsember 2022
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja hinnangul on enamuse ulukiliikide olukord Eestis hea ning nende asurkonnad on igati tugevad ja elujõulised. Hea meel on ka tõdeda, et juba pikemat aega kiratsenud ilvese asurkond on kosumas, samas päris soodsaks seda veel pidada ei saa. Võrreldes varasemaga oli möödunud aastal rohkem poegadega emailveseid. Seire andmetel oli 2021. aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda ning ilvese arvuku oli sügisel 450−550 isendit. Loodetavasti on ilvese pesakondade kui ka üldarvukuse suurenemine jätkunud ka 2022. aastal.
Kui 2020. aastaga oli nii hundi arvukus ja ka huntide poolt karjakasvatusele tekitatud kahjud kümnendi kõrgeimal tasemel, siis 2021. aastal oli huntide arvukus väiksem. Kutsikatega karju oli 2021. aasta 26 ja sügisene üldarvukus jäi veidi alla 250 isendi. Huntide tekitatud kahjud karjakasvatusele olid 2021. aastal koguni viimase kümnendi madalaimad, mis näitab, et eelneval 2020. aasta jahihooajal õnnestus küttimist efektiivselt suunata. Kuna 2021. aasta küttimisurve jäi tagasihoidlikuks, siis sai eelmise aasta sügiseks prognoosida hundi arvukuse suurenemist. See prognoos on ka kinnitust leidnud, sest juba enne eelmise aasta hundijahi algust oli teada vähemalt 28 hundikarja olemasolu ning suure tõenäosusega see number veel suureneb. Karude seisund on Eestis väga hea. Sama-aastaste poegadega emakarusid oli 2021. aastal 91 ja suvine üldarvukus võis küündida 900-950 isendi kanti.
Karude poolt 2021. aastal mesindusele tekitatud kahju oli suurim varasemast: kokku rüüstasid mesikäpad mandri-Eestis 790 mesitaru. Karukahjude paremaks ohjamiseks on Keskkonnaagentuur soovitanud küttimist operatiivselt ja suuremas mahus suunata just kahjustuspiirkondadesse.
Kuigi hundid tekitavad päris palju kahju karjakasvatajatele ja karud mesinikele (sageli ka põlupidajatele), on suurkiskjatel selge positiivne mõju uluksõraliste arvukuse piiramisel, millest võidavad nii metsaomanikud kui ka põllupidajad. Huntide saakliikideks on kõik meie neli sõralist, karude mõju on selgemini tajutav põdra puhul ja ilveste peamiseks saakloomaks on meil metskits. Võrreldes hundiga on ilvese tekitatud kahjud karjakasvatusele palju kordi tagasihoidlikumad, samas tema mõju metskitse arvukusele on hundiga võrreldes märksa suurem. Näiteks üks täiskasvanud ilves murrab aastas ligi 50 metskitse. Seega aegadel, mil ilveseid on vähe, tuleb jahimeestel metskitse arvukuse ohjamiseks oluliselt rohkem pingutada, kui aegadel, mil ilvese arvukus on kõrge.
Põdrad
Põtrade arvukus oli 2021/2022 talve lõppedes samal tasemel (11 000 – 12 500 isendit), mis aasta varemgi ning sarnasel tasemel püsisid ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Piirkonniti olid erinevused põdra asustustiheduses möödunud talvel kohati väga suured: leidus nii väga kõrge asustustiheduse ja/või rohkete põtrade poolt tekitatud metsakahjustustega piirkondi, kus tuleks küttimissurvet võrreldes eelneva hooajaga oluliselt suurendada. Samas leidus ka selliseid, kus väga madalale langenud asustustiheduse tõttu tuleks küttimismahte oluliselt vähendada või küttimisest koguni loobuda. Arvukuse hoidmiseks enam-vähem samal tasemel soovitas Keskkonnaagentuur 2022 jahihooajal küttida ligi 4 800 põtra. Kui palju põtru 2022 hooajal tegelikult ära kütiti selgub peagi, sest põdrajahi hooaeg lõppes 15. detsembril.
Metskits
Metskits: eelmise aasta alguses hinnati metskitsede arvukust 125 000 – 135 000 isendini, võrreldes üle-eelmise aastaga on see number veidi langenud. Metskitse asustustihedus on kõrgem Lõuna-Eesti maakondades ja ka Saaremaal, madalam aga Põhja- ja Loode-Eestis. Eelmisel jahihooajal soovitasime küttimissurvet üle-eelneva aastaga võrreldes suurendada eelkõige Kagu-Eestis, vähendada aga Põhja- ja Loode-Eestis. Metskitsede jooksuajal kõrghetkel (juulis) võiks metskitsedele rahu anda ja sokujahti mitte pidada.
Punahirv
Punahirve asurkonna suurust 2022. aasta alguses võis hinnata 10 500 − 11 000 isendile. Nendest üle kolmveerandi elutses Saare- ja Hiiu maakonnas, kus nende põhjustatud kahjud on juba aastaid põllumeestele meelehärmi valmistanud. Hirvede arvu piiramiseks ja kahjude vähendamiseks suurendati mõlemal saarel möödunud hooajal oluliselt küttimismahte, mille tulemusena õnnestus arvukust veidi langetada. Saavutatud efekti kinnistamiseks ja arvukuse täiendavaks mõõdukaks langetamiseks tuleks mõlemal saarel käimasoleval jahihooajal küttida hirvi vähemalt samas mahus kui 2021. aasta jahihooajal. Punahirve asurkonna ohjamiseks oleme juba mitmel aastal soovitanud Saare-ja Hiiumaal sõlmida erinevate osapoolte (põllupidajad, metsaomanikud, jahimehed) huvidega arvestav ning arvukuse kompromisstasemeid või vahemikke sisaldav ohjamise kokkulepe.
Metssiga
Metssea asurkonna suurus jäi möödunud jahihooaja lõpus püsima aastate tagusega võrreldes sarnasele 12 000 – 13 000 isendi tasemele. Kuna juurdekasv oli üle-eelmisel aastal veidi tagasihoidlikum, siis õnnestus küttimisega arvukuse märgatavat tõusu küll vältida, kuid sigade Aafrika katku (SAK) leviku riskide leevendamiseks arvukust langetada ei õnnestunud. SAK ei ole Eestis kaugeltki veel seljatatud ja viirust on metssigadel tuvastatud ka 2022. aastal mitmes erinevas piirkonnas. Värskeimad SAKi leiud pärinevad novembris Põlvamaal kütitud metssigadelt. Metssea arvukuse edasise tõusu vältimiseks ja kõrgema asustustihedusega piirkondades ka arvukuse langetamiseks tuleks käimasoleval jahihooajal metssigu eelmise aastaga võrreldes märksa rohkem küttida.
Kobras
Kobras võib põllu- ja metsamaa üleujutuste põhjustajana suurt kahju tekitada. Tema seisund on soodne. Ülemöödunud aastal toimus iga kolme aasta tagant tehtav kopra pesakondade üle-eestiline kaardistamine. Jahimaa kasutajad registreerisid kokku 3 037 pesakonda. Pesakondade arv võrreldes 2018. aastaga on jäänud üldjoonest samaks. Kopraid on soovitav varakult välja püüda toimivatest maaparandussüsteemidest ning neist looduslikest vooluveekogudest, kus nad paisude näol kaladele (jõeforell) kudemisrände takistusi loovad. Suurematest voolu- ja seisuveekogudest ning samuti inimese aktiivsest majanduslikust tegevusest puutumata lodualadelt, kus nad oma tegevusega elurikkust toetavad, võiks jätta nad aga küttimata.
Väikeulukid
Teiste väikeulukite asurkondades suuremaid arvukuse muutusi viimastel aastatel toimunud ei ole: mägra arvukus on Mandri-Eestis jätkuvalt suurenev ja ka halljänese ning kährikkoera arvukus on kasvutrendis. Ka rebase, šaakali, valgejänese ja metsnugise arvukus on jäänud üldjoontes samaks.
Kasvutrendis on niigi arvukad suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kormorani arvukus, kelle tekitatud kahjustused on jätkuvalt probleemiks. Seetõttu on Keskkonnaagentuur juba mitmel aastal andnud jahimeestele soovituse nende küttimist suurendada ning Keskkonnaametil oleme soovitanud avardada küttimisvõimalusi nende liikide tulemuslikumaks ohjamiseks.
Loe ka aruannet Keskkonnaportaalist:
Ulukite arvukus ja küttimine: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-küttimine
Tekst: Keskkonnaagentuur, eluslooduseosakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja
