Põllumajandus ja eelkõige loomakasvatus on vältimatult seotud kasvuhoonegaaside heitega. Mõned maakasutustavad annavad võimaluse vähendada heidet või siduda atmosfäärist süsinikdioksiidi (CO2), säilitades süsinikku mullas ja biomassis (taimed ja puud). Nende tavade hulgas on kuivendatud turbaalade taastamine ja metsastamine.
ÜPP meetmed ei hõlma loomakasvatuse vähendamist. ELi 27 liikmesriigi loomakasvatusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ei ole aastatel 2010–2018 vähenenud. Sööda seedeprotsessist tulenevad heitkogused moodustavad 78% loomakasvatussektori heitkogustest, ülejäänud 22% tulenevad sõnniku ladustamisest. Liha- ja piimaveiste tekitatud heitkogused moodustavad 77% loomakasvatuse heitkogustest.
Uuringute läbivaatamisel ei leitud tõhusaid heakskiidetud tavasid, mis vähendaksid märkimisväärselt sööda seedeprotsessist tulenevat loomakasvatuse heidet ilma tootmist vähendamata (teatavad söödalisandid võivad olla tõhusad, kuid ei ole saanud ametlikku heakskiitu). Paljud loomade kasvatuse, söötmise, tervise ja viljakuse säilitamisega seotud tavad pakuvad vaid aeglast ja marginaalset leevenduspotentsiaali. Mõned neist tavadest soodustavad tootmise laiendamist ja võivad seega suurendada netoheidet.
Kogu loomakasvatuse vähendamine ELis vähendaks kasvuhoonegaaside heidet. ÜPPga ei püüta piirata põllumajandusloomade arvu ega pakuta stiimuleid nende vähendamiseks.
Uuri lisaks keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamine ning maakasutuse kohta eriaruandest “Ühine põllumajanduspoliitika ja kliima“