Eesti ja Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika käekäik

Allikas: Maablogi
2. september 2022

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) seirab ja hindab 54 riigi põllumajanduspoliitikaid, rakendades kokkulepitud põllumajandustoetuste kajastamise metoodikat. OECD avaldas 2022. aasta raporti koos soovitustega poliitikakujundajatele, mille fookus on kliimamuutustega kohanemisel. Millised on Eesti andmed Euroopa Liidu osana ja milliseid soovitusi jagab OECD 2022. aastal? Sellest kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi valdkonna nõunik Katre Kirt.

2022. aasta põllumajanduspoliitika seire ja hindamise raportis kajastatud 54 riigi (sh 27 Euroopa Liidu liikmesriigi) põllumajandustoodangu väärtus oli 2021. aastal ligi 3563 miljardit eurot, sh Euroopa Liidus 399,5 miljardit eurot ehk 11%, millest Eesti osa 0,2%. Põllumajanduspoliitika raames on Euroopa Liidu liikmesriigid kokku toetanud põllumajandustootmist 95,5 miljardi euroga, millest Eestile on läinud 392 miljonit (0,4%).

Riigid võiks loobuda konkurentsi moonutavatest ja potentsiaalse negatiivse keskkonnamõjuga toetustest

Raportis kajastatud riikides kokku on toetatud esmatootmist 624 miljardi euroga, millest turuhinnatoetus[1] moodustab ligikaudu kolmandiku. Turuhinnatoetus on hinnang, mis toetub eeldusele, et riikide kaubanduspoliitika ja turukorraldusmeetmete tõttu on põllumajandussaaduse kohalikul tootjahinnal ja välisturgude hinnal erinevus. Näiteks kui EL-is makstav põllumajandussaaduste tootjahind on kõrgem kui selle saaduse hind välisturul, loetakse sellist hinnavahet põllumajandustootja kaudseks turuhinnatoetuseks. Üks OECD-poolsetest soovitustest on loobuda turuhinnatoetusest, kui enim konkurentsi moonutavast. Võrreldes riikide keskmisega on Euroopa Liidu ja Eesti põllumajanduse toetustes turuhinnatoetuse osakaal madalam ja üle poole kogutoetusest on ühel või teisel moel seotud keskkonnapiirangutega.

Samuti soovitatakse loobuda toetustest, mis omavad suurimat potentsiaali negatiivsele keskkonnamõjule. Sellisteks toetusteks on lisaks turuhinnatoetusele toetused, mis tuginevad tootmismahtudel või muutuvkuludel. Nende vähendamise mõju avaldub turule orienteerituse suurenemises, kuid mõju heitme vähenemisele võib jääda siiski tagasihoidlikuks. Euroopa Liidus, sh Eestis, kus ühisel turul rakenduvad ühise põllumajanduspoliitika reeglid, muuhulgas impordi ja ekspordilitsentsid, tollitariifid ja erikaitsemeetmed, oli turuhinnatoetus 2021. aastal 10,8 miljardit eurot[2] (11% kogutoetusest). Näiteks piimatootmises on sekkumishinnad seotud impordikaitsega võil ja lõssipulbril. Liikmesriigi kohta eraldi turuhinnatoetuse arvutust ei tehta. Eestis jäävad kohalikud põllumajandussaaduste tootjahinnad üldjuhul Euroopa Liidu keskmistest madalamaks, seega pigem Eestis turuhinnatoetus puudub ning oleme riikide keskmisega võrreldes enam turule orienteeritud. Muutuvkulusid toetatakse Euroopa Liidus 5,33 miljardi euro ulatuses, sh Eestis ligikaudu 23 miljoni euroga ehk 6% kogutoetusest[3]. Ka see osakaal on Euroopa Liidus ja Eestis madalam kui 54 riigi keskmine (9%).

Jätkusuutlik tootmine ja keskkonnamõjud

Seire ja hindamisraporti koostajate sõnul ei suuna paljud praegused toetused tootma jätkusuutlikult ega aita kaasa põllumajandustootmisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, kuigi osaliselt on positiivne mõju toetustega kaasnevatel keskkonnasurvet vähendavatel tingimustel. Oluline on suunata tootjaid ressursi kasutuse kokkuhoiule ning tegevustele, mis aitavad süsinikku siduda või heidet vähendada.

Soovitatav on innovatsiooni ja uute tehnoloogiate toetamine, samuti keskkonnahoidu soodustavamate baasnõuete kõrgema taseme rakendamine. Euroopa Liidus on 54% toetustest seotud kohustuslike keskkonnapiirangutega (näiteks nõuetele vastavus) ning lisaks 14% vabatahtlikult valitavate lisapiirangutega (keskkonnasõbralik majandamine, mahetootmine jmt). Eestis on nõuetele vastavusega seotud 53% kogutoetusest ja saamata jäänud tulu kompenseerimisega seotud keskkonna ja mahetoetuste osakaal kogutoetusest 13%. Raporti koostajad viitavad, et Euroopa Liidu põllumajandustootmise tootlikkus suureneb viimastel aastatel tagasihoidlikult (0,65% aastas), mille üheks põhjuseks on ranged keskkonnaregulatsioonid. Eestis on tootlikkus ehk tootmisteguritulu hektari kohta paranenud viimase 10 aasta keskmisena 2,3% aastas, sellesse on toetused panustanud olulisel määral.

OECD soovitus on poliitikad ümber orienteerida otsetoetustelt teenuste pakkumisele

Riigi üldteenuste pakkumine (näiteks teadustööde rahastamine, infrastruktuuri tagamine, turundusele kaasa aitamine jmt) aitab parandada põllumajandussektori tulemuslikkust. Ühelt poolt aitavad ka otsemaksed tootjatele, kuid teisalt näiteks riigi kulude ümbersuunamine innovatsioonile. Eelkõige tähelepanu heitkoguseid vähendavate tehnoloogiate ja tootmismeetodite uurimis- ja arendustegevusele peaks toetama keskkonnamuutustega kohanemist ja soodustama jätkusuutlikku tootlikkuse kasvu, vähendades seeläbi ka rangematest keskkonna- ja heitestandarditest tulenevat sissetulekusurvet.

Riigi pakutavate põllumajandustootmisega seotud üldiste teenuste summa Euroopa Liidus on 12,3 miljardit eurot (13% Euroopa Liidu kogutoetusest), Eestis 77 mln eurot (20% Eesti kogutoetusest), 54 riigi keskmine üldiste teenuste osatähtsus kogutoetuses on 15%. Seejuures enim üldiste teenuste summast kulutatakse Euroopa Liidus teadusele ja arendusele (53%), turundusele (22%) ja infrastruktuuri arendamisele (16%). Eestis on üldiste teenuste seas suurima osakaaluga kulutused teadusele ja arendusele (40%), kontrollidele (34%) ja infrastruktuuri arendusele (19%).

Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis moodustab tootjatoetus ilma turuhinnatoetuseta suurema osa (üle 80%) kogutoetusest võrdluses kõikide raportis kajastatud riikide keskmisega, kus tarbijatoetuse osakaal on ligi viiendik, tootjatoetuse osakaal 59% ja üldiste teenuste osakaal 21%.

Kuigi raporti koostajad nendivad, et senine EL ühine põllumajanduspoliitika ei ole kaasa toonud märkimisväärset põllumajandusest tuleneva heite vähenemist, on lootus eelseisvaks perioodiks võetud roheleppe eesmärkidel. Samuti on positiivne, et konkurentsi enim moonutava toetuse osakaal on EL-is aastate jooksul oluliselt vähenenud. Kuid OECD soovitus on siduda ka alles jäänud sellise toetuse osa keskkonna eesmärkidega. EL põllumajandussektori tootlikkuse kasv on aeglustunud osaliselt rangemate keskkonnanõuete tõttu. Siinkohal on võetud OECD hinnangul õige arengusuund – hoida fookus innovatsioonil, mis toetab jätkusuutliku tootlikkuse kasvu.

OECD seire ja hindamise raportiga on võimalik tutvuda OECD veebilehel

• [1] OECD raportis kasutatud lühendid ja nende eestikeelne vaste: MPS – Market Price Support – tutuhinnatoetus, PSE – Producer Support Estimate – tootjatoetus, GSSE- General Service Support Estimate – üldiste teenuste toetus, CSE – Consumer Support Estimate – tarbijatoetus, TSE- Total Support Estimate – kogutoetus (võtab kokku eelnevad neli)
• [2] Turuhinnatoetust arvutatakse nisu, odra, maisi, riisi, rapsiseemne, päevalilleseemne, sojaoa, suhkru, piima, liha, munade, tomatite, kartulite, lillede ning taimede ja veini kohta, nende toodangu väärtus moodustab Euroopa Liidus 73% põllumajandussaaduste kogutoodangu väärtusest.
• [3] Eestis on tegu diislikütuse aktsiisimäära alandusega