Eestis käivitus loomatauditõrje programm, et aidata loomapidajatel tegeleda majandusliku mõjuga loomataudidega nagu infektsioosne rinotrahheiit (edaspidi IRT) ja veiste diarröaviirus (edaspidi VVD). Progremm vältab pea 10 aastat
5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, kus Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed käsitlesid kanakasvatusest olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti kanade pidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Suviteraviljad loovad, varasemad sordid on juba loomise lõpetanud. Sarnaselt eelmisele nädalale on lehetäid jätkuvalt suviviljadel toitumas. Taimehaiguste poolest on kõige tervemad kaer ja suvinisu. Üksikutel nisupõldudel näha jahukastet ja kaeral pruunlaiksust.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Efektiivsete temperatuuride summa kõikjal Eestis on ületanud nii kõrreliste kui ka liblikõieliste taimede esimese niite optimaalse aja. Kõrreliserohke rohi on loomise lõpu, õitsemise faasis ja toiteväärtus langenud.
Taliteraviljadel on selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas. Suviteraviljadel on lehed välja kasvanud, taimedel toimub kõrguskasv, mõnel põllul juba paistavad ohete tipud või paotub viljatupp. Lehetäisid on massiliselt nii odral, kaeral kui nisul.
Suve iseloomustavad välisündmused. Mida peaks teadma, kui on soovi välisündmustel pakkuda toitlustust, sellele vastab Kertu Sapelkov, Kliimaministeeriumi pakendi- ja plastijäätmete valdkonna juht. Allikas: Bioneer.ee
Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
Kassari lahes Väinameres peitub unikaalne punavetikakooslus, mis kasvab mereveega üle ujutatud liivamadalatel. Punavetikad mängivad olulist rolli ökosüsteemi elurikkuse suurendamisel, toimides substraadina epifüütsetele vetikatele, pakkudes elupaika taimestikulembestele selgrootutele ja olles räimele oluline kudesubstraat. Punavetikat kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, farmaatsiatööstuses ja laborites ning muudab eriliseks Kalevi kompveki „Tiina“.
Taliteraviljad õitsevad, sõltuvalt piirkonnast ja põllust esineb talinisu lehtedel jahukastet, nisu-pruunlaiksust ja helelaiksust. Taliodral esineb võrklaiksust ja jahukastet. Suvioder ja suvinisu on kõrsumisfaasides.
