Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
Inimene õpib kogu elu, kusjuures põllumajandusettevõtjadki pole erand. Täiskasvanuna on täiendusõpe elukestva õppe loomulik osa. Pahatihti kipub enese koolitamine aga tagaplaanile jääma. Miks ja mida teha?
Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
Looduse taastamist käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Vihmane ilm ja import Ukrainast tekitavad ELi tootjatele peavalu. Mitmed tootjad on madalate hindade tõttu raskes olukorras.
Lambakasvatajatel on palju ühist sõltumata sellest, kas su karjamaad asuvad Rootsis, Soomes või Eestis. On palju, mida meil kodus on keerulisem teha, sest Eesti on väike.
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
Glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks. Selle kasutus ELis on lubatud kuni 2033, kuid senisest rangemate nõuetega.
Teabesalve Digiakadeemiasse on koondatud erinevad maaeluettevõtete igapäeva tööd lihtsustavad digitaliseeritud lahendused. Viljakasvatusega tegelevatele ettevõtetele võiks pakkuda huvi digilahendused, mis aitavad viljakultuuri tervist hinnata, annavad väetamissoovitusi vastavalt taime seisundile ja pakuvad lihtsat põllumajandusanalüüside tõlgendamise teenust.
Mikroobide resistentsus, AMR oluline probleem, mis hõlmab mitut valdkonda, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust.
