Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
Euroopa põllumajandusühistutel on väärikas ajalugu ja tugev konkurentsipositsioon. Nende käekäik erineb riigiti, kuid üldiselt püsivad ühistud asjakohased 21. sajandilgi. Kuidas see põllumajandusühistutel õnnestub?
Vahekultuuridele pühendatud eAgronomi põllupäev Arukülas andis ülevaate oma põldkatsest. Sel aastal külvati põllule 24 erinevat vahekultuuride liiki ja segu.
Põllumajandus ja toidutootmine on vaieldamatult iga inimese igapäevane vajadus ning selle sektori ettevõtete kestlik majandamine on äärmiselt oluline. Brüsselis toimunud põllumajanduskonverentsil „Europeans Farmers’ Deal“ leiti taaskord, et sektori püsivuse tagamiseks on oluline muuta see noortele atraktiivseks.
Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Innovatsiooniprojektis võeti luubi alla seitse pigem vähem kasutatud kultuuri - kuslapuu, ebaküdoonia, toompihlakas, tikker, lodjapuu, aroonia ja must leeder.
Digestaadi kasutamine hilissügisel ei ole kindlasti kasulik ei põllumehele ega ka keskkonnale, sest digestaadist pärit toitained liiguvad väga kiiresti mulla aktiivsest kihist allapoole.
Põllu- ja metsamajanduse efektiivsuse kasvu toetavad üha enam kaugseire tehnoloogiad. Samal ajal, kui satelliidid ja lennukid Eesti metsade ja põldude kohta infot koguvad, on imeline võimalus ettevõtjatel ja teadlastel lasta oma fantaasial lennata. Kuidas saab kaugseireandmete kasutamine panustada töötajat säästvasse ja kestlikku ettevõtlusesse?
Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
