Paljud erinevad taimedest pärit mürgised ained jõuavad meie toidulauale loomsete toitainete koostises. Enamasti on siin tegemist küll mikrokogustega, kuid pideval tarbimisel võivad nad siiski kujutada ohtu nii loomale kui ka inimesele. Palju on selliste ainete ja nende metaboliitide toiduahelas liikumise ja kahjulike mõjude kohta veel uurimata.
Vaevalt on Eestis või Euroopas mõni põllumajandustootja, kes poleks mõelnud: kuidas kliimamuutus mu ettevõtmisi mõjutab. METK kutsub liituma kliimaprojektiga.
Juhina oled ekspert alal, milles sinu ettevõte tegutseb. Ivar Raav on kindel, et juhina on vaja nii valdkonna ekspertsust kui ka juhtimise ekspertsust.
Ilmus eestikeelne aiandustootmise kõrvalsaaduste väärindamist käsitlev raamat “Tootmise kõrvalsaaduste väärindamine aianduses ja põllumajanduses ringmajanduse kontekstis.”
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Haljasväetised on ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Ilmunud trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.
Eesti eri piirkondades on põllumajandustootjad ühinenud ühistutesse, et koos paremini toimetada. Taskuhäälingus kuuled Muhu Liha ning Seto Aiad kogemuslugu.
Võta grillimiseks aega. Naudi grillimist kui protsessi – ära kiirusta, ära kasuta liiga suurt kuumust, pigem mõõdukat.
Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.
Kliimamuutusest tulenevate põudadega kohanemiseks keskenduvad Eesti sordiaretajad üha enam taliviljade aretamisele, mis ei pea rinda pistma sagenevate kevadiste ja suviste põudadega.
