Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm jälgib rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti Loodusrikas Eesti projekti kaudu 178 pesa.
Mahetootmise nõuded põhinevad paljudel õigusaktidel, mis on ettevõtjatele keerulised lugeda ja jälgida. Värskelt avaldatud väljaanne koondab õigusaktidega sätestatud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse (sh mesinduse) põhimõtted ja kontrollitavad nõuded ning annab nõuete kohta selgitusi ja kirjeldab nende täitmise järelevalvet.
Millal võid põllule minna ja kuidas saad seejuures vältida kokkupuudet taimekaitsevahenditega nende kasutamise aktiivsel ajal, et hoiduda võimalikest tervisekahjudest? Seda selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Julia Viguro.
Septembris avaneb võimalus noortel ettevõtjatel taotleda toetust põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Toetus aitab noortel ettevõtjatel alustada põllumajandusliku tootmisega, edendada põlvkondadevahelist koostööd põllumajanduses ning motiveerida rohkem noori asuma elama maapiirkonda.
Eesti Maaülikooli värsked magistritööd kinnitavad, et aianduses laialt levinud turvast saab asendada keskkonnasõbralikumate materjalidega. Katsed näitasid, et nii suvelilled kui ka aedsalat saavad vähendatud turbasisaldusega kasvusegudes edukalt hakkama ning mõni alternatiiv võib anda isegi lopsakama saagi kui puhas turvas.
Milline võiks olla koostöö, kus teadus, tootmine, nõustamine ja riik toetavad üksteist tõhusalt ühiste eesmärkide nimel? Just sellist terviklikku ja väärtuspõhist koostöömudelit kogesid Maaelu Teadmuskeskuse nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi juhendajad 2025. aasta kevadisel õppereisil Taanis – kogemust, mis pakub väärtuslikku inspiratsiooni ka Eesti edasisteks sammudeks.
Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Allan Kaasiku, EMÜ kaasprofessori eestvedamisel valmis hiljuti uuendatud arvutusvahend sõnniku koguse ja koostise arvutamiseks.
Veiste puhitus kujutab endast olulist terviseriski karjatamisel rohumaadel, mis sisaldavad suures osakaalus liblikõielisi kultuure, nagu ristik ja lutsern. Eriti tasub seda jälgida lühiajaliste rohumaade ja ädalate portsjonkarjatamise puhul.
Eestis valmistatakse autonoomseid mobiilseid survepesusüsteeme, mis sobivad hästi ka desinfitseerimisvahenditega tööks. Seade võimaldab kiiremat ja tootlikumat desinfitseerimisvahendi pihustamist objektil ja mobiilselt.
Taimekahjustajate monitooringuga alustasime 5. mail. Taimekaitseperioodil tegime ca 3500 taimekahjustajate vaatlust 415 põllul 9 nädala jooksul. Taliteraviljad talvitusid hästi. Jahe mai ja juuni ei soodustanud haigustekitajate levikut.
