Vahekultuuride infopäeva järelkaja

Autor: Karme Petrutis, Maaelu Teadmuskeskus

04. oktoobril korraldas eAgronom koostöös partneritega Rain Tarto Mäe Teravili OÜ põldudel Arukülas keskkonnasõbralike praktikate, täpsemalt vahekultuuride kasvatamise põllupäeva (seminar ja põllujalutus). Sündmuse eesmärgiks oli uusi teadmisi jagada/omandada, kogemusi vahetada, motiveerida ja võrgustuda. Põllupäeval osales üle 200 inimese, sh nii talunikud, riigiasutuste esindajad, nõustajad ja teised põllumajandusega seotud organisatsioonid. .

Sündmusele kaasati ja toetati kohalikku Aruküla kogukonda: korraldaja ja külaliste annetuspanus anti üle Raasiku Vabatahtlikele Päästjatele, kes omakorda jagasid selle abil vingugaasiandureid kohalikele abivajajatele (suurpered, toimetulekuraskustega inimesed jne). Lisaks oli tellitud kogu toitlustamine kohalikust kultuurimajast kohapealt. Need olid toredad näited eAgronomi kui sündmuse korraldaja sotsiaalsest vastutustundlikkusest: toetada kohalikku maakogukonda.

Mullajaamad toitainete liikumise jälgimiseks

PaulTech esindaja Tarmo Kannik tutvustas nüüdisaegset tehnoloogiat: nn mullajaama, millega on põllumehel võimalik aastaringselt jälgida oma põllu olukorda nii mulla kahes sügavuskihis (8 cm ja 20 cm) kui ka põllu kohal (u 80 cm kõrgusel, mis on nn tavajaamadega võrreldes oluliselt madalamal taimede kohal).

Seadmega on võimalik mõõta mullas olevate toitainete liikumist ja hoidmist, niiskust, registreerida ilmastikumuutuseid (temperatuur, sademed, öökülma esinemine jt). Mullajaam mõõdab mullas üldsoolsust, mitte eraldi erinevaid toitaineid, st mulla-andmete põhjal peab tootja edasised järeldused ise tegema oma põlluraamatus kirjas olevate tegevuste põhjal (tema teab, mis toimingud oma põllul teinud, nt mida ja kui palju ta millisele põllulapile väetusaineid lisas, mis praktikaid kasutas vmt).  Jaamas kogutud info edastatakse ja kogutakse/nähakse vastava äpi kaudu.

Mulla seisundi jälgimisest nende anduritega saad vaadata veebiloengus: https://youtu.be/W-qITXZLt_o
PaulTech kogemulugu iduettevõttena on salvestatud maaeluvõrgustiku taskuhäälingusse: https://www.youtube.com/watch?v=MKAAMYEZ_H8

Firma paigaldab ja hooldab mullajaamu ise. Tootja saab operatiivselt oma mulla kohta infot ka distantsilt (nt põld 20 km kaugusel, ei pea minema kohale iga muutuse peale kontrollima, vaid saab infot äpi kaudu distantsilt). Tootjale tulevad äpist ka teavitused ja hoiatused. Mullajaama abil saab tootja teha olulisi otsuseid oma põlluga seoses (nt kas ja millal on mõttekas külvata vahekultuur, kas on mõtet väetada või teha taimekaitsetöid, kas on olnud öökülm mistõttu on taimed parajasti külmastressis ja taimekaitsetöid tuleb edasi lükata jne).

Detailset räägiti lahti, kuidas seade töötab ja päeva teises pooles demonstreeriti ka seadme paigaldamist ja tööd põllul, anti soovitusi. Mullajaama kasutamise senine praktika on selgelt näidanud, et vahekultuurid töötavad ja aitavad lisaks paljudele muudele headele omadustele selgelt ära hoida ka toitainete leostumist mullas. Toodi mitmeid mullajaama kasutamise näiteid (graafikud) erinevate kultuuridega ja põldudelt ning selgitati, kuidas seade on kaasa aidanud tootjapoolsete otsuste tegemisel.  Samas toonitati, et mullajaam ei asenda põllumeest, kes peab siiski tegema topelt-kontrolli ning olema endiselt kriitiline igasuguste andmetega seoses.

Vihmaussid mullaomaduste parandamisel

UK bioloog dr David Jones Londoni loodusajaloo muuseumist rääkis vihmausside olulisusest/rollist mullaomaduste parandamisel, vihmausside erinevatest liikidest ja bioloogiast ning nende eluviisidest erinevates sügavuskihtides. Tutvustati nii ulatuslike eraldiseisvate teadusuuringute kui ka meta-analüüside tulemusi.

Anti põgus ülevaade muldade degradeerumise probleemist ja selle mõjust meie toiduga kindlustamisele, selle majanduslikust mõjust ja suurimatest põhjustajatest (eelkõige liig-intensiivne põllumajandus). Siiski toonitati, et kahju ei ole pöördumatu vaid õigete agroökoloogiliste võtetega (nt vahekultuuride kasvatamine) ja vihmausse säästes ning ligi meelitades on võimalik muldade degradeerumist tagasi pöörata.

Ekspert rõhutas, et vastupidiselt üldlevinud arvamustele ei ole tegelikult üldse vajalik vihmausse suure raha eest põllule „sisse osta“ ja ühest piirkonnast teise transportida, vaid õigete tingimuste korral on nad võimelised kahjustunud mulda pikkade vahemaade tagant ise taas asustama. Toonitati ja näidati teadustulemustele tuginedes tõsiasja, et isegi kui kõik muud tegurid on võrdsed, siis suurendab üksnes vihmausside esinemine mullas põllu saagikust keskmiselt 25%.

Anti ka ülevaade vihmausside erinevatest ökoloogilistest rühmadest (mullapinna lähedal elavad 3-10 cm pikkused endogeilised ussid; 10-14 cm pikkused aneetsilised ussid, kes on vertikaalsed ligi 2 m sügavusele üles-alla tunneleid tegevad nn ööussid; epigeilised mulla pinna ja huumuse ja lehekõdu kihis elavad 3-8 cm pikkused ussid, kes tunneleid üldse ei teegi.

Huvitav võrdlus toodi karjatavate loomade ja seal karjamaal elavate vihmausside vahel: kogu selle karjamaa mullas olevate vihmausside kogukaal võib olla suurem kui kogu selle põllu loomade kogukaal. Vihmaussidest räägiti veel palju põhjalikumalt: ussid kui ökosüsteemiteenuste peamised katalüsaatorid, nende rollist taimekasvatuse soodustamisel, usside arvukusest erinevate põllumajanduspraktikate ja kultuuridega põldudel, aga ka vihmausside arvukuse suurendamise võimalustest. Pealelõunasel põllujalutusel otsisid, loendasid ja määrasid osalejad koos eksperdiga mullast erinevat tüüpi usse ning püüdsid arvukust arvutada. Küsimusi ja arutelu jätkus kauemaks.   

Vahekultuurid Vändras

Margus Lepp, Vändra AS Agrone grupist tutvustas põgusalt oma ettevõtet ja jagas oma kogemusi vahekultuuride kasvatamisega seoses. Ettevõttes on segatootmine: piimatootmine ja teravili (1500 lüpsilehma 4500 ha haritav maa. 1500 ha teravilja, söödakultuure (maisisilo, põldhernes, taliraps) 300-500 ha). Agrone grupi ettevõtteid on ka Hummulis ja Peris.

Vahekultuuride kasvatamise eesmärgiks on ka Vändra AS’is saavutada eelkõige parem mulla tervis. Toodi mitmeid positiivseid näiteid vahekultuuride kasvatamisest oma ettevõtte maadel viimastel aastatel. Tootja on pidanud tegema vahekultuuride kasvatamise tõttu ka oma külviplaanides muudatusi (nt ei kasvata enam maisi 2 aastat samal põllul), mis on ka üldises plaanis oluliselt keskkonnasõbralikum praktika. Tootja kinnitas, et on oluline külvata vahekultuur võimalikult vara peale eelmise vilja koristamist (juuli lõpp, august), siis jõuab taim piisavalt areneda, toitainete leostumist vähendada.

Väljakutseks on see, et Eestis liigub koristusaeg  kliimamuutuste tõttu järjest hilisemaks ja koristusjärgseteks tegevusteks jääb sellega seoses palju vähem aega (nt sõnniku laotamine, vahekultuuri külv jne). Kuna vedelsõnniku laotamist tahaks hilissügisel nagunii vältida, siis vahekultuuri kasvatades saab sügisel sõnniku asemel lisada orgaanilist ainet põllule juurde. Lisaks hoiab sügisel korralikult arenenud vahekultuur põllu umbrohupuhtana, mistõttu vähenevad kulud harimisele ja herbitsiididele.

Tõeliseks väljakutseks ja mõtteaineks on milliseid vahekultuure (sh millised segud) kasvatada ja kuidas neid külvata. Tavakülvikuga külvamise asemel võiks olla midagi lihtsamat ja soodsamat, nt ühendada see külv mingi muu töökäiguga (nt kõrrekoorimisel juba peenseemne kast peal jne.). See aitaks omakorda ka mulla tallamist vähendada. Tootja tutvustas ka oma põldudel kasvatatud vahekultuuri segusid ning andis tagasisidet, mis toimis hästi ja mis halvemini.

Tootja tutvustas ka PaulTech mullajaama kasutamist oma ettevõttes. Jaam aitas tootjal vahekultuuride külvamisel otsuseid teha, näidates selgelt ära, kui palju on toitaineid saagi koristamise järgselt veel endiselt mullas ning seeläbi, kui suur on leostumise oht sügis-talvel. Tootja kasutab neid mullajaama graafikuid oma otsuste tegemisel üsna palju ja need on tõesti vajalikud.

Kokkuvõtteks nimetas Margus vahekultuure vajalikuks eelkõige, kuna näeb nendest selgelt kasu oma teraviljakasvatuses. Plaan on vahekultuuride kasvatamisega kindlasti jätkata: taimed tulevad tänu vahekultuurile stressiga paremini toime, põld on umbrohupuhtam, toitained säilivad mullas ja järgnev kultuur suudab neid paremini omastada ja loomulikult on ka põllumajandustootmisega kaasnev keskkonnakoormus madalam. 

Vahekultuuride katselapid Arukülas

Piibe Vaher eAgronomist tutvustas Aruküla lähistel Mäe Teravili OÜ põllule rajatud katselappide loomist ja saadud tulemusi, mida ka päeva teises pooles kõik osalejad said oma silmaga põllujalutuse käigus vaatama minna. Mõtiskleti ka, miks üldse tootja võiks/peaks kasvatama vahekultuure: üks oluline taastava põllumajanduse praktikatest viies arengut jätkusuutlikuma põllumajanduse suunas.

Vahekultuurid on küll tootjale lisakulu, kuid sellel on mullale ja keskkonnale pikaajaline positiivne mõju:

• mulla tervis/seisund paraneb;
• aitab hoida elusat taime mullas pea aastaringselt, mis on mullale hea;
• seotakse rohkem N mulda;
• vähendab mulla-erosiooni ja toitainete leostumist mullast;
• surub umbrohtu alla;
• mullatihese lõhkumine;
• CO₂ sidumine;
• mulla orgaanilise aine sisalduse tõus;
• parem struktuur;
• mulla suurem veehoiuvõime;
• mikro- ja makroorganismide arvukus suureneb…

On iganenud väärarusaam, et muld „puhkab“ mustana… Tänaseks on selgelt mõistetud, et mullale meeldib olla taimestikuga kaetud, see on tema loomulik seisund ja muld puhkab pigem kaetuna.     

Informeeriti, et suure tõenäosusega juba alates järgmisest aastast hakatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevusena maksma ka toetust u 60–84 eur/ha kohta vahekultuuride kasvatamise eest. Vastavad rakendusaktid on vastu võtmisel ja lähiajal on tulemas ka lisainfot selle kohta.

Tutvustati, mida oma katseplaani rajamisel arvesse võeti ja millega üldse peaks arvestama vahekultuuride valimisel ja kasvatamisel. Näiteks mullatüübi määramine (mille üht lihtsat/mittelaboratoorset võimalust ka hiljem põllujalutusel tutvustati) või milline eelkultuur põllul kasvas ja mis on plaanis tuleval kevadel külvata. Kuidas ja kui suure külvinormiga külvata, milliseid segusid kasutada ja kust saada (oma seeme või osta ja kellelt osta?). Mis on vahekultuuri eesmärk st mis probleemi soovitakse lahendada?

Hilisemalt põllujalutusel oli selgelt näha ka väetamise mõju, st lisaväetust saanud kultuurid olid oluliselt lopsakamad/kõrgemad ja katsid maapinda paremini (välja arvatud päevalill, mis kasvas igal pool ühtlaselt hästi).

Vastavalt katsetulemustele tehti soovitusi, milliseid kultuure võiks Eesti tingimustes kasvatada.

Väga oluline on segude kokkupanemisel arvestada konkreetse põllu kontekstiga ja lahendamist vajava probleemiga, sest erinevad kultuurid sobivad erinevateks eesmärkideks. Segus võiks olla

• häid toitainete sidujaid (liblikõielised, tatar),
• haigustekitajate vähendajaid (ristõielised),
• mullatihese lõhkujaid (sügava juurekavaga liigid),
• kiire arenguga ja suure maapealse biomassiga liike,
• umbrohu allasurumiseks hästi katvaid liike (tatar, talivikk, rukis, ristõielised),
• vajadusel talvituvaid kultuure (talirukis, talivikk) jne.

Eelistada tuleks mitmekülgseid segusid, millel on erinevad omadused ja mis kompenseerivad üksteist. Samas võib väga mitmeliigilise segu külvamissügavus tekitada probleeme, sest väga peened seemned satuvad liiga sügavale või suuremad seemned liiga mulla pealispinna lähedale. Optimaalne külvisügavus võiks olla u 2-2,5 cm.

Päeva teises pooles tutvustasid eAgronom, Scandagra, LinasAgro, AgroTrade ja ViruSeeme vahekultuuride põllukatseid. Võimalik oli näha nii erinevate seemnesegudega rajatud kui ka puhaskultuuris põlde.

Toimetasid Hanna Tamsalu, Riina Maruštšak