AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse teabelevi korralduse kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsiooni süsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinev sõltuvalt riigist või sektorist.

 

AKIS on sidus struktuur ja teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks.

Sõna “põllumajandus” tuleks vaadata laialt, mitte vaid maaviljeluse ja loomakasvatuse kontekstis vaid kõike toidu tootmisega seonduvat, sh sotsiaalseid aspekte.

 

Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt. Alates 2010 on Euroopa poliitikad rõhutamas nõustamise kõrval laiemat teadmussiiret (knowledge trasfer), mis tähistab väga erinevaid tebe liikumise viise – infopäevi, trükimaterjale ja ka digitaalset teavet. Selle laiema arusaamise rõhutamiseks võeti kasutusele uus termin AKIS, millele kahjuks ei ole Eestis head tõlget.

Vt edasi: AKIS strateegilistes kavades

Loe ka: Piiriülene AKIS 

 

  • AKIS-e põhieesmärk on sektori ettevõtjate lisandväärtuse tõstmine.
  • AKIS-e pakutavate teenuste eesmärkideks on sektori ettevõtjate oskuste ja teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, innovaatilisus ning nende majandustegevusest tingitud keskkonna jalajälje vähendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine, eelkõige kestliku toidusüsteemi alase teadlikkuse tõstmine.
  • Eestis kasutame ära ÜPP strateegiakava ja EL (l)ootust riiklike korralduste toetamiseks.
  • AKIS tegevuskava elluviimist korraldavad METK töötajad, PRIA teenistujad ning REM ametnikud

Tegevuste olemus

AKIS tugistruktuuri loomine METKi juurde aitab tuua teadmussiirde- ja nõuandeteenuste korraldusse rohkem stabiilsust, koondada ja arendada valdkonna kompetentsi pikaajalisemas vaates, vähendada projektipõhisust ning tegevuste otsesest sõltuvust struktuurifondide rahastamisperioodidest. METK ülesanne on ühise infovälja tugevdamine erinevate AKIS osaliste vahel ja tervikvaatest lähtuv tegevuste kavandamine.

AKIS eesmärgid ÜPP perioodi lõpuks on:

  • sidusa teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi loomine;
  • teadlikkuse suurendamine kestliku toidusüsteemi elluviimiseks;
  • ühise infovärava loomine kõikide AKIS osaliste jaoks;
  • nõustajate rolli suurenemine.

Pikaajaline kavandamine

Teadmiste ja innovatsiooni edendamine on kestvam ja kaugemale ulatuvam kui ÜPP strateegiakava mõneaastane kestus. Ühe tugiüksuse kaudu süsteemsuse toetamine on erakordne võimalus suunata tegevuste kulgu ning nõuab strateegilist ning ettenägevat planeerimist. METK algatas AKIS pikaajalise arengukava läbitöötamist 2023 suvel, kava sõnastatud ja läbiräägitud versioon valmib 2024.

AKIS on põllumajandus- ja toidusektorit teenindav struktuur, seega esitavad just olemasolevad põllumajandust puudutavad arengukavad ja strateegiad[1] AKISele kollektiivse tellimuse. AKIS on ’vahendaja,’ kelle ülesandeks on maandada pinget, mis tekib põllumajandus- ja toidusektori toimimisele esitatud kõrgete keskkonnanõuete ning ettevõtjate majanduslike ja sotsiaalsete huvide vahel.

[1] Siin on kasutatud: 1) Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030; 2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027; 3) Eesti põllumajandus ja toit 2030; 4) Rohepoliitika eksperdirühma raport.

Strateegiline eesmärk seab AKISele keskse ülesandena põllumajandus- ja toidusektori toimimisele esitatud kõrgete keskkonnanõuete ning  ettevõtjate majanduslike ja sotsiaalsete huvide vahelise pinge maandamise. AKISe töö tulemusena peaks keskkonnanõuete täitmine muutuma sektori konkurentsieeliseks, mitte kasvu piiravaks teguriks.

Läbiviidud kaasamisprotsessi ja kehtivate arengukavade analüüsi põhjal eristuvad kaks AKISe fookusteemat:

  1. Terviklik ja konkurentsivõimeline väärtusahel;
  2. Keskkonnasõbralik ettevõtlus.

Fookusteemad on vastavuses AKISe strateegilise eesmärgiga, hõlmates samaaegselt majandusliku toimetuleku ja konkurentsivõimega seotud vajadusi kui ka keskkonnasõbralikkuse kasvuga seotud ootusi.

AKISe põhiteenuste pakkumisel ja arendamisel arvestatakse ettevõtjate innovatsioonivõimekuste tasemetega. Uuendusvõimekusest sõltub, millist abi ettevõtja AKISelt vajab, et jõuda oma tegevuses järgmise arenguhüppeni.

Uuendusvõimekust eristatakse AKISes neljal tasandil (Tegutsemisvõime/ Kohanemisvõime/ Uuendusvõime/ Arendusvõime).

Terviklik AKIS pakub ettevõtjale esmalt tuge baasvõimekuste arendamiseks, toetades eelkõige teadmussiirde teenuse kaudu ettevõtja tegutsemis- ja kohanemisvõimet. Ettevõtja innovatsioonivõimekuse kasvades liigutakse edasi vajadustele kohandatud innovatsioonitoe ja nõuandeteenuse pakkumisele uuendus- ja arendusvõime tasanditel, et rakendada ja/või arendada uusi lahendusi.

 

Pikaajalise AKIS visiooni kavandamise 2. veebrurari 2024 arutelu saab järele vaadata

 

Sektori ajakohastamise eelduseks on sidusalt toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem. Süsteemsus eeldab tegevuste korraldamist oluliselt koordineeritumalt, mistõttu otsustati koordineerimine ühte institutsiooni  – Maaelu Teadmuskeskuse hoolde. 

METK ülesandeks AKIS tegevuste raames on igapäevane teadmussiirde- ja nõuandetegevuste korraldamine ja valdkonna tulevikuvajaduste kaardistamine, võttes arvesse strateegilisi suuniseid. AKIS eestvedajana tuleb METKil tegeleda ühise infovälja tugevdamisega erinevate osaliste vahel ja tervikvaatest lähtuvate tegevuste kavandamisega.

METKile sellise, põllu- ja maamajanduse teabelevi korralduse toetamise ülesande saabumisest hakkas kuulda olema juba mõni aasta tagasi. Läbirääkimised jõudsid vahetulemuseni mais 2023, kui regionaalminister Madis Kallase käskkiri kiitis heaks põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse andmise ja üldise tegevuskava. METK hakkas täitma AKISe (inglise agricultural knowledge and innovation systems) keskseid ülesandeid.

Töö süsteemi arendamise nimel käis METKis varemgi – meil on kogemus sarnaste põhimõtete elluviimisel maaeluvõrgustikuna ning teadmussiirde programmide (PIPide) koordinaatorina. METK on põllumajanduse ja maamajanduse teabesalve www.pikk.ee peamine partner portaali sisu täiendajana. 2023. aastal keskenduti AKIS ülesanne ettevalmistamisele, kuna otsesed teenused olid rahastamisel valdavalt erinevate riigihangete kaudu. Hoo sai sisse innovatsiooniteenistus.

Eestis kasutame ära ÜPP strateegiakava ja EL (l)ootust riiklike korralduste toetamiseks. Nii mitmekülgse tegevuse ühise katuse alla toomine on maailmas suhteliselt uudne samm. Rahvusvahelisel maastikul saime tuntust nii riigi kui asutusena: saime mitmete Horisont Euroopa võrgustikuprojektide partneriks, aitasime korraldada EL seminari “National Networking for Innovation“. 

AKIS üldine tegevuskava sekkumise rakendamiseks koostati 2022. aasta lõpus  kogu ÜPP 2023-2027 rakendamise perioodi jaoks.

  • METK hindab sihtrühmade vajadusi nii analüüsides oma teenuseid, ellu viidud teadmussiirde ja nõuande tegevusi kui ka korraldades uuringuid, kaasates eksperte.
  • 2023. aastal keskenduti kogu AKIS tegevuskava rakendamise ettevalmistamisele, kuna otsesed kavandatud teenused on rahastamisel erinevate riigihangete jmt kaudu.
  • 2024. aastal jätkus üksuse tegevuste seadistamine, kuna mitmeid tegemisi ei saanud lõpetada. Oluline muutus on nõuandeteenistuse tegevuse algus 2024. aastal ning pikaajalise visioonidokumendi sõnastamine.
  • 2025. aastast alates toimub valdkondlike teadmussiirde tegevuste (infopäevad, konverentsid, koolitused, materjalid jmt) korraldamine AKIS tegevuste raames (ideede esitamine september 2024). Algab uute põllumajandustootjate arenguprogramm. 

 

AKIS nõukogu

Tegevusi ja AKIS struktuuri hoiab AKIS nõukogu – üldise tegevuskava elluviimise toetamiseks ja suunamiseks.

2024. a jätkub AKIS nõukogu tegevus, sh konsultatsioonid pikaajalise tegevuskava rakenduskava koostamisel ja täitmisel. AKIS nõukogu kohtub vähemalt kolm korda: veebruaris enne 2023. aasta rakenduskava täitmise aruande esitamist ministeeriumile, juunis seoses AKIS pikaajalise arengukava kinnitamisega, oktoobris enne 2025. aasta tegevuskava esitamist.

Liikmed valitud osapoolte gruppidest:

  • Tootjad – Vändra AS, Agrone grupp  – Margus Lepp
  • Ettevõtjad – AS Salvest Triin Kõrgmaa (muutmisel)
  • Nõustajad – maakondlikud arenduskeskused – Andres Huul (muutmisel)
  • Koolitajad – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – Meriliis Villems
  • Teadlased – Eesti Maaülikool – Ülle Jaakmaa
  • Organisatsioonid – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – Mirjam Pikkmets
  • Meedia – AS Maaleht – Hindrek Riikoja
  • Riik – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – Tõnis Tänav

Nõukogu protokollid:

Lisaks nõukogu kohtumistele toimuvad temaatilised töörühmad AKISe erinevate aspektide läbiarutamiseks. Näiteks kavandame biomajanduse, eluslaborite, digitaliseerimise, nõuandeteenuste, koolitajate ja rakendusteaduse töörühmad.

Töörühmades arutatakse AKIS tegevuste sisulist ja põhimõttelist korraldust sihtrühmade vajaduste rahuldamiseks ning iga osapoole rollide täitmist AKIS terviksüsteemis. Kõikide töörühmade tulemeid valideeritakse AKIS ülese ideegrupi kohtumistel ja esitatakse AKIS nõukogule ülevaatamiseks. Vajadusel rakendame lisaks mitteametlikke nõukogusid valdkondlike teadmussiirde, nõuande- ja innovatsioonitegevuste valikuks.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 48 kohaselt esitab METK (maaelu)minsiteeriumile AKIS ülesannete tegevuskava.

Minister kinnitab suunad käskkirjaga: Regionaalministri 30.05.2023 käskkiri nr 74 ja selle muudatus (30.05.2024, käskkiri nr 171)

AKIS tegevuste kohta koostatakse ülevaated: