Allikas: ERR.ee, Madis Hindre
23.08.2022
Sotsiaalministeerium valmistab ette määrusemuudatust, mis lubaks Eestis kasvatada senisest poole suurema THC-sisaldusega kanepit. Kanepi suitsetajaid see muudatus tõenäoliselt ei mõjuta, küll aga põllumehi, kes saavad oma sortimenti oluliselt laiendada.
Praegu tohib Eestis kasvatada ainult niisugust kanepit, milles on narkootilist tetrahüdrokannabinoidi ehk THC-d alla 0,2 protsendi. Hiljemalt järgmise aasta alguses on meil lubatud poole kangem ehk 0,3-protsendilise THC-sisaldusega kanep.
Selleks valmistab sotsiaalministeerium ette muudatust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas. Muudatuse taga pole siiski liberaalsem narkopoliitika, vaid Euroopa põllumeeste mure väikese sortimendi pärast.
Võimalus kasvatada enamaid kanepisorte
Aastaid Eestisse kanepiseemneid toonud osaühingu Perfect Plant juht Ago Siiner tõi näiteks, et seemnetootmiseks tasub meie tingimustes külvata kõigest kahte sorti. “Aga selle muudatusega saavad kättesaadavaks veel kolm kuni viis sorti, mida on võimalik meil seemne saamiseks kasvatada,” märkis Siiner.
Euroopa tasandil otsustati reegleid muuta läinud aasta lõpus, kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega pandi paika, et edaspidi võib poole kangema kanepi kasvatamise eest ka toetust maksta.
Maaeluministeeriumi otsetoetuste valdkonnajuhi Reno Paju sõnul võiks see aidata Euroopa põllumeest võrdluses teiste maade põllumeestega. “Paljudes teistes maailma riikides on see protsendimäär 0,3 kuni üks. Euroopa Liit liigub ülejäänud maailmale selle nõude osas järgi,” ütles Paju.
Kui me räägime neurokeemiliselt inimesele mõjuma hakkavast tasemest, siis ka 1,0 on sellest üsna kaugel
Ajakiri Forbes kirjutab, et praegu on Euroopa Liidu sordilehel umbes 70 erinevat kanepisorti. Muudatuse mõjul saavad põllumehed ligi veel 500 sordile.
Eestis kasvatatakse kanepit umbes 6800 hektaril
Reno Paju ütles, et ei usu, et muudatus Eesti põllumehi väga palju puudutab. Tema hinnangul jääb siinseks kõige populaarsemaks kanepisordiks endiselt Finola. Mitmed kohalikud tootjad ootavad muutust hoopis kodumaisest Estica nimelisest sordist. Kusjuures selle THC-sisaldus on Soome sugulasega võrreldes oluliselt väiksem.
Paju märkis, et reeglite leevendamine aitab ära hoida ka neid juhtumeid, kus kanepikasvataja üle piiri nihkunud THC-sisalduse tõttu põllumajandustoetusest ilma jääb. Eestis jäävad niisugused üksikud lood 2017. ja 2018. aastasse. Aga Lõuna-Euroopas, kus kanepikasvatus on populaarsem ja kasvutingimused soosivad rohkema THC tekkimist, juhtub seda tihedamini. “Nende liikmesriikide soov oli seda protsendimäära veel tõsta,” sõnas Paju.
Reegleid leevendatakse võimalikult vähe
Ago Siiner ütles, et Euroopa Liit jäi poolel teel pidama. Ta selgitas, et üha enam kasvatatakse kanepit ka teiste kannabinoidide, näiteks CBD tootmiseks. Aga rohkem CBD-d saab reeglina sellest taimest, kus on ka rohkem THC-d. “Nad bioloogiliselt taime sees arenevad normaaltingimustel koos teatud kasvuetappidel,” selgitas Siiner.
Esimese piiri narkootilise kanepi ja tööstusliku kanepi vahele tõmbas Euroopa Liit 1984. aastal. Toona lubati taimedes 0,5 protsenti THC-d. Neli aastat hiljem vähendati piirmäära 0,3 protsendini ja 1999. aastast kuni tänaseni makstakse toetust ainult 0,2-protsendilise kanepi eest.
Euroopa Liit reguleerib just seda, millise kanepi kasvatamise eest toetust makstakse. “Aga kui liikmesriik ise soovib lubada mingeid sorte kasvatada, mille THC-sisaldus on kõrgem kui 0,3, siis see on liikmesriigi vaba voli,” ütles Paju.
Ago Siineri sõnul plaanivad poolakat lubada kuni üheprotsendilise THC sisaldusega kanepit. “Kui me räägime neurokeemiliselt inimesele mõjuma hakkavast tasemest, siis ka 1,0 on sellest üsna kaugel,” rääkis Siiner.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kristiin Mikko ütles, et tervise seisukohalt pole suurt vahet, kas kanepitaimes on 0,2 või 0,3 protsenti THC-d. Sealt kõrgemale ministeerium lubatud taset siiski ei kergita. “Me ikkagi tõstame seda ainult nii palju, kui vaja on,” rõhutas Mikko. “Muidu me tahame seda hoida võimalikult madalal.” Ta märkis, et THC toime sõltub inimese organismist. “Kuna organismid on erinevad, siis on võimatu välja tuua kindlat THC protsenti, mis inimesele narkootiliselt mõjub,” sõnas Mikko.
Toimetasid: Urmet Kook ja Liina Ulm
