Vihmaussid – viljaka mulla loojad

Allikas: FiBL & Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele ning põllumajandussüsteemide paremale kohanemisele kliimamuutustega.

Levik, bioloogia, toitumine

Kui polaarpiirkonnad ja kõrbed välja arvata, võib vihmausse leida enamikes muldades. Kuigi maailmas tuntakse üle 3000 vihmaussiliigi, leidub Euroopas ainult 400 liiki ja Kesk-Euroopas 40 liiki. Põllumuldades on leitud ainult 4 kuni 11 liiki.

Vihmaussid eelistavad keskmise raskusega savimuldi kuni savikaid liivmuldi. Raske savi ja kuivad liivased mullad ei soodusta nende arengut. Happelistes turvasmuldades leitakse ainult teatud spetsialiseerunud liike, mis on kohandunud sellistele “vaenulikele” tingimustele.

Vihmaussid on hermafrodiidid ja arenevad aeglaselt, välja arvatud lehevarises elavad vihmaussid. Aastas saadakse ainult üks põlvkond järglasi. Vihmauss produtseerib maksimaalselt 8-12 kookonit (munad). Vihmaussid elavad olenevalt liigist 2-8 aastat. Suguküpsed vihmaussid saab identifitseerida keha ümbritseva roosa paksendi (vöö) järgi. Kevadel ja sügisel toimuvad viljastumine ja paljunemine. Kui ilm on väga kuiv ja kuum, liiguvad paljud vihmaussid sügavamatesse mullakihtidesse. Talvise külmaga liiguvad ussid külmumata pinnasesse ja nende ainevahetus aeglustub miinimumini. Külmavabadel talvepäevadel saavad nad taas aktiivsemaks. Vihmaussid võivad migreeruda põldudele häirimata servaaladelt. Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) suudab aastas liikuda kuni 20 meetri kaugusele.

Vihmaussid toituvad peamiselt surnud taimeosadest. Öösel toituvad nad mullapinnal arenevatest vetikatest ning veavad surnud taimeosasid oma käikudesse, kus mulla mikroorganismid taimeosi 2-4 nädala jooksul “eeltöötlevad”. Vihmaussidel pole hambad ja seega ei saa nad toituda juurtest. Selleks, et vihmaussid saaksid edeneda, on hädavajalik, et neil oleks rikkalikult toitu.

Harilik vihmauss (L. terrestris) on kõige enam ohustatud mulla pinnale antavatest pestitsiididest. Et harilik vihmauss moodustab püsivaid käike, siis ei puutu ta pinna all oleva mullaga oma käikudes kokku. Vastupidiselt, sellised liigid, nagu harilik mullauss (A. Caliginosa), mis pidevalt laiendavad oma käike, kui nad toituvad mulla sees, on kõige vastuvõtlikumad, kui mürgised pestitsiidid viiakse pinnasesse.

Enamik herbitsiide tõenäoliselt vihmausse otseselt ei kahjusta. Kui herbitsiidide kasutatakse etteantud normide järgi, on neil vihmaussidele vähene toksilisus. Kuid nad võivad vähendada vihmausside populatsioone, vähendades orgaanilise aine kättesaadavust (umbrohte) mullapinnal. Mõned anorgaanilised väetised, eriti ammooniumsulfaat, võivad tõenäoliselt olla vihmausside populatsioonidele kahjulikud happelise mõju tõttu.

Kuidas vihmaussid soodustavad mullaviljakust?

1. Vihmaussid õhustavad mulda. Vihmausside käigud soodustavad mulla õhustamist ja suurendavad makropooride hulka.
2. Vihmaussid parandavad vee infiltratsiooni mulda ja vähendavad vee äravoolu mulla pinnalt. Vertikaalseid käike rajavate usside käigud soodustavad vee infiltratsiooni mulda, selle püsimust mullas ja samuti vee läbilaskvust. Seega vähenevad vee äravool pinnalt ja erosioon. Kündmata mullast võib leida umbes 150 käiku või 900 m käike ühes kuupmeetris pindmises mullakihis. Limaga stabiliseeritud vertikaalsed käigud võivad minna kuni 3 meetri sügavusele lössimuldades ja isegi sügavamale kui 6 meetrit mustmuldadel (chernozem). Tänu võimsale lihastikule on mõned ussid võimelised tungima ka pisut tihendatud pinnasesse ja parandavad seega vee läbilaskvust.
3. Vihmaussid lagundavad taimejäänuseid. Põldudel viivad vihmaussid mulda kuni 6 tonni surnud orgaanilist ainet hektari kohta aastas. Metsades töötlevad nad ümber 9 tonni lehestikku hektari kohta aastas.
4. Vihmaussid kontsentreerivad taimetoitained. Nad toodavad igal aastal hektari kohta 40-100 tonni väljaheiteid. Väljaheited moodustavad püsivaid mullaagregaate, mis ladestuvad mullapinnale. Orgaanilised ja anorgaanilised fraktsioonid on väljaheidetes hästi segatud ning toitained esinevad kergesti kättesaadaval ja rikastatud kujul. Väljaheitekuhilad sisaldavad ümbritsevast mullast keskmiselt 5 korda rohkem lämmastikku, 7 korda rohkem fosforit ja 11 korda rohkem kaaliumi.
5. Vihmaussid taastavad mulda. Vihmaussid transpordivad mullaosakesi ja toitaineid alumistest kihtidest ülemistesse ja seega säilitavad mulla elujõudu.
6. Vihmaussid teevad biotõrjet. Vihmaussid soodustavad oma käikudes ja väljaheidetes kasulike mullabakterite ja seente koloniseerimist ja paljunemist. Tõmmates langenud taimeosi mulda, taimede patogeenid (nt seenhaiguse õunapuu kärntõve tekitajad) ja kahjurid (lehetäid) tehakse bioloogiliselt kahjutuks. Vastupidavad vormid (eosed) aga taluvad seedimist vihmaussi soolestikus ja erituvad väljaheidetega.
7. Vihmaussid soodustavad juurkasvu. Üle 90% vihmausside käikudest kasvavad taimejuured. Juured saavad seega ilma takistusteta tungida sügavamatesse mullakihtidesse, leides käikudest toitainete rikkaid vihmausside väljaheiteid, vett ja õhku.
8. Vihmaussid soodustavad pinnase struktuuri ja mulla stabiilsuse teket. Orgaanilise aine intensiivne segamine anorgaaniliste mullaosakeste ja mikroorganismidega ning eritunud lima kaasabil moodustuvad stabiilsed mullaagregaadid, mis aitab kaasa mulla hea struktuuri saavutamisele. Vihmausside suure aktiivsusega mullad ei muutu nii mudaseks ja taluvad rohkem tallamist kui vähese vihmausside aktiivsusega mullad. Lisaks sellele säilitatakse mullas efektiivsemalt toitaineid ja vett. Vihmausside rohked väljaheited muudavad rasked pinnad kergemaks ja liivased mullad sidusamaks.
9. Vihmaussid ja süsiniku sidumine. Vihmaussid söövad erineva C: N suhtega orgaanilisi jääke ja muudavad selle madalama C:N suhtega massiks, aidates lõpuks kaasa süsiniku sidumisele. Seega aitavad nad ka kliimamuutusi leevendada.
10. Vihmaussid aitavad tõrjuda mullas elavaid kahjureid. Uuringud näitavad, et vihmaussid soodustavad kasulike mullaorganismide kasvu ja paljunemist. Vihmaussid levitavad mullas kahjurputukaid hävitavaid nematoode (Steinernema sp.) ja seeni (Beauveria bassiana) aidates seega kaasa mullas levivate kahjurite paremale looduslikule reguleerimisele. Seenete eosed kulgevad läbi vihmaussi soolestiku ja väljuvad uuesti vihmausside väljaheitega. Selles suhtes pakuvad väärtuslikke teenuseid liigid, mis rajavad vertikaalseid püsivaid käike, nagu näiteks harilik vihmauss.
    

Tõhusad põllumajandustavad vihmausside soodustamiseks

Vältida intensiivset mullaharimist ja vähendada adra kasutamist

• Atru ja kiiresti pöörlevaid seadmeid tuleks kasutada ainult siis, kui see on hädavajalik, kuna need võivad teatud ajahetkedel vihmausse oluliselt kahjustada. Adraga künni järel võib vihmausside kahjustuse määr olla umbes 25% ja pöörlevate seadmete kasutamisel isegi kuni 70%.
• Vihmausside kõrge aktiivsuse ajal peaks vältima intensiivset mullaharimist.
• Kuiva või külma mulla harimine avaldab vihmausside populatsioonidele märksa väiksemat negatiivset mõju, sest enamik vihmausse on sellistes perioodides taandunud sügavamatesse mullakihtidesse.
• Madal künd vähendab sügavamate mullakihtide tihenemist.
• Konserveeriv mullaharimine, mis hõlmab ka minimeeritud mullaharimist, vähendab mulla häirimist, vähendades mulla tihenemise ohtu, säilitades hea vee infiltratsiooni, vähendades vee äravoolu ja aurustumist ning parandades seeläbi mulla veehoidmisvõimet.

Mulla tihendamise minimeerimine

Mulla tihendamine avaldab negatiivset mõju vihmausside populatsioonidele ja muudele mullaorganismidele. Mida raskemad on masinad, seda suurem on mulla tihendamine. Masinaid tuleb kohandada nii, et surve pinnasele oleks minimaalne (rehvirõhk, masinate mass). Mulla tihenemise vältimiseks tuleks harida ainult korralikult kuivanud mulda, mis kannab hästi masinaid.

Külvikordade mitmekesistamine vihmausside menüü rikastamiseks

Mitmeaastane külvikord pikaajaliste ja sügavajuureliste ristikurohkete või muude haljasväetiskultuuridega ning erinevate saagikultuuride ja nende jäänustega on
rikkaliku mullaelustiku aluseks ning on oluline vihmausside populatsiooni säilitamiseks või suurendamiseks. Mulla pidev kaetus (ka talvel) taimejäänuste või taimkattega on väga kasulik vihmaussidele ja muule mullaelustikule. Mitmeaastased ristiku-kõrreliste segud mõjuvad vihmausside populatsioonidele oluliselt soodsamalt kui 1-aastane rohumaa.

Väetamine vastavalt mullaomadustele ja taimede vajadustele

Vihmaussipopulatsioone mõjutavad nii kasutatava väetise tüüp kui ka kogus. Muld, mida väetatakse tasakaalustatult vastavalt põllukultuuride vajadustele, on hea keskkond nii põllukultuuride kui ka vihmausside jaoks.

Kergelt komposteerunud sõnnik sisaldab rohkem vihmaussi toitu ja on seepärast paremini vihmausside edendamiseks kui küps kompost. Orgaanilised väetised tuleks paigaldada ainult madalale sügavusele. Sügavalt maetud taimejäägid on vihmaussidele kahjulikud, kuna seal võivad tekkida anaeroobsed protsessid. Kuna töötlemata vedelsõnniku ammoniaak on vihmaussidele väga kahjulik, eriti neile, kes elavad mullapinna lähedal märgades muldas, tuleb vedelat sõnnikut segada (ja seega õhustada) ning lahjendada enne kasutamist. Vedelsõnnikut tuleks kasutada ainult absorbeerivatele muldadele ja väikestes kogustes kuni 25 m3 hektari kohta.

Et tagada mulla neutraalne pH, tuleb pH mõõtmise alusel regulaarselt lubjata. Mulla pH alla 5,5 on vihmaussidele kahjulik.

Vihmausside arvukust mõjutab elupaik

Kesk-Euroopa tingimustes on 120 kuni 140 vihmaussi põllumulla ruutmeetri kohta hea tulemus. Vihmausside umbkaudset arvu saab ise kergesti ligikaudselt hinnata: 10 x 10 cm ja 25 cm sügav labidatäis viljakat, keskmise raskusega liivmulda sisaldab keskmiselt 2 kuni 3 vihmaussi. Vihmausside väljaheitekuhilate arv on samuti hea vihmaussided aktiivsuse näitaja.

Elupaiga koloniseerimine vihmausside poolt sõltub eelkõige toidu ja veega varustatusest, samuti on nende arvukuse varieeruvus ruutmeetri kohta elupaigati märkimisväärne. Vihmausside elupaiga koloniseerimine sõltub peamiselt toidu ja veevarustusest. Seega on vihmausside arv ruutmeetri kohta märkimisväärselt erinev:

• Ekstensiivne karjamaa 400-500 vihmaussi
• Väetatud rohumaa 200-300 vihmaussi
• Lehtpuumets 150-250 vihmaussi
• Ekstensiivne põllumaa 120-250 vihmaussi
• Väheviljakas rohumaa 30-40 vihmaussi
• Kuusemets 10-15 vihmaussi

Vaata veel: 2008 aastal teostatud vihmaussikoosluste ja mulla biomassi aktiivsuse seire aruanne

Toimetas: H.Tamsalu, 2023