VIINAMARJAKASVANDUS
Kui viinamarjad sel aastal kasvuhoonesse või maja seina äärde istutada, siis hakkavad nad korralikult saaki andma viie aasta pärast.
Meelis Värnik on Võrumaal Sõmerpalu vallas Linnamäe külas tegelenud viinamarjade kasvatamisega viimased viis aastat. Ta räägib oma kogemusele tuginedes, et tegelikkus polnud päris nii roosiline, nagu ta algul lootis, aga sellegipoolest pole isu viinamarjadega tegeleda ära kadunud. Temal kasvab praegu kasvuhoonetes l000ruutmeetrisel pinnal 280 taime ja teist samapalju on partneril, Väikemetsa talu perenaisel-Gaile Tammemägil.
Mõte viinamarju kasvatada tekkis Meelisel juba Kesklinna gümnaasiumis majandusklassis õppides, kui ta kirjutas eksamitööna viinamarjakasvatuse jaoks äriplaani. Tol korral olid eksamikomisjoni liikmed väga skeptilised ja kõige skeptilisem oli kooli direktor. Kui Meelis tõi aastaid hiljem kooli valiku endakasvatatud viinamarju, oldi meeldivalt üllatunud. Tagantjärele oli kooliajal tehtud äriplaan kõige täpsem, hiljem veidi kohendatud plaan osutus liiga optimistlikuks, sest Eesti tarbija polnud nõus maksma algselt plaanitud hinda 100-130 krooni kilo eest.
Eestis pole suuremaid viinamarjakasvatajaid palju. Meelis ja Gaile on ainsad suuremad lauamarjakasvatajad terves Eestis, marju müüakse isegi Tallinnas Stockmanni kaubamajas. Kokku on Eestis kümmekond suuremat istandusi, millest enamik on veinimarjaistandused, näiteks Muhu saarel ja Otepääl. Üks taim annab Meelise arvestuse kohaselt saaki kolm kuni 14 kilo aastas, keskmine saak jääb taime kohta alla nelja kilo. Seda on Meelise arvates liiga vähe ja ta loodab saagikuse vähemalt kahekordistada. Taim jõuab täiskandeikka viie kuni seitsme aasta jooksul, nii et nüüd peaks õiged saagid alles tulema hakkama. Saaki annab viinapuu mitukümmend aastat, olenevalt sellest, kuidas on taime lõigatud ja võra kujundatud.
Võrreldes teiste taimede, näiteks tomati või maasikaga on vünamarjaga tööd palju rohkem. Lisaks kastmisele on vaja iga nädal taimi lõigata. Mai lõpust kuni juuli keskpaigani peavad kasvatajal pidevalt käärid käes olema. Samas pole taimede lõikumine kontimurdev, seda saavad näiteks teha suuremad lapsed, kui nad välja õpetada. Taime kõrgus kasvuhoones on 230 sentimeetri ringis. Kui taim lõikamata jätta, kasvab võrse aastaga üle 14 meetri pikkuseks. Lõikamata jätmise korral taim saaki ei anna.
Meelis on ostnud taimed põhiliselt Võrumaa viinapuuistikute kasvatajalt Pruuli-Kaska talust, kus on valikus paarisaja eri sordi ringis. Paremad sordid, mis Meelise kogemuse põhjal kasvuhoonesse sobivad, on heleda marjaga Jõkke", sinise väikse marjaga „Summer Sweet" ning suure kobara ja marjaga „Black Hamburg". Tarbijale meeldib väga väikse punase marjaga maasikamaitseline „Somerset Seedless".
Enda tarbeks viinapuud istutades soovitab taimekasvatuse spetsialist Meelis Värnik kõigepealt kasvukoht selgeks teha, kas väljas või kasvuhoones. Eestis annab viinapuud täiesti väljas kasvatada, näiteks maja seina ääres tuulevaikses kohas, mis on paikesele avatud. Korraga tasub kasvama panna kaks põõsast, näiteks üks hele ja üks tume. Meelis alustas ise enne suure kasvatusega alustamist samuti niiviisi paari taimega.
Väetisena kasutab Meelis mikroelementidega rikastatud väetist kastmisvee hulgas. Reeglina viinapuu taim suurt väetamist ei vaja, näiteks lämmastikuga ei tohi üle pingutada. Väetiseks sobib hästi tavaline kompostitud sõnnik.
Keemilisi taimekaitsevahendeid Meelis ei kasuta. Putukate, näiteks kõige suurema vaenlase herilase vastu on ta välja pannud püünised. Mardikad söövad vaid noore taime juuri. Lestadest röövikute vastu on olemas samuti biopreparaat – röövlest.
Viinamarja kasvatamiseks kasvuhoonet kütma ei pea. Eesti oludes valmivad marjad juuli lõpupoole ja saaki annavad augustist kuni oktoobri lõpuni. Vajadusel võib taimed külma eest katta kuuseokstega või taimekattega.
Inno Tähismaa,
Võrumaa Teataja, 01.03.2014