Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2022

Veinimäe talu peremees Roman Šarin haldab Baltikumi suurimat mahe siidri- ja veinitalu.
Avatud mõttemaailm, suhtlemis- ja keeleoskus ning natuke hulljulget entusiasmi on loonud ägeda ja rõõmupakkuva tulemi.

Viinamarjakasvatus Eestis ja Veinimäel

Põhjamaine viinamarjakasvatus on põnev ja populaarne tegevusala. Puuvilja- ja marjaveine valmistatakse Eestis keskajast saadik. Arvestatava suurusega kohalikke viinamarjaistandusi on täna 5-7 ja taim ise sedavõrd populaarne, et raske on leida aia või kasvuhoonega majapidamist kus mõni viinapuu võrsumas pole. Istikuid müüakse nüüdseks põhimõtteliselt kõikjal, isegi Maximasse rosinaid ostma minnes on võimalik endale mööda minnes isiklik viinapuu soetada.

Veinimäe talu peremees Roman Šarin on agronoomi haridusega kontoritöötaja, kelle amet põllumajandussektoris oli algselt pigem teoreetilist laadi. Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppides sattus ta praktika käigus Rõhu katseaeda, kuhu oli rajatud muuhulgas väike viinamarjaistandus. Olles harjunud viinapuud lõunamaa taimeks pidama, oli  tudeng esmalt üllatunud ja pisut skeptilinegi. Kuid just sealt sai ta oma esimese pistoksa. 2014-ndal aastal ostis Romani sõber Võrumaale talukoha ja krunt jagati nii, et maja sai sõbrale ja maa jäi tulevasele veinitootjale. Sellest juhuslikust pistoksast ja sama juhuslikult saadud maakohast on tänaseks saanud Baltikumi suurim mahe siidri- ja veinitalu.

Istanduses on  2500 m2 suurune katmikala, taimi kasvatakse ka avamaal. Kokku on täna Romani käe all sirgumas 75 sorti viinamarju. Nendest toodetakse veine, siidreid ja mahlasid, mida turustatakse Veinimäe kaubamärgi all. Igal aastal suurendatakse ja uuendatakse istandust, rajatud on veinivabrik ja pakutakse üha suuremas mahus turismiteenust.

Viinamarja istanduse rajamine

Huvilistel, kes tahavad põhjamaise viinamarjakasvatusega lähemalt tutvust teha, tuleb kõigepealt leida sobilik koht istanduse rajamiseks. Mullastiku poolest sobivad pigem väheviljakad ja kuivad piirkonnad, nagu saared ja Lääne-Eesti. Samuti on hea potentsiaal Lõuna-Eesti kasvukohtadel. Tingimused ja sellest tulenevalt sordivalik võib siinkohal mõnevõrra erinev olla, seega tuleb kindlasti kõrvutada praktikaid eeskätt sarnase kasvukeskkonnaga tootjatega. Ideaalne koht aia rajamiseks on päikeseline ja tuulte eest kaitstud.

Meie oludes saab edukalt kasvatada nii veini- kui lauamarja. Müüdi, et Eestis kasvatatud marjad on hapud ja kõva nahaga, lükkab Veinimäe peremees ümber. Sellisel juhul on proovija testinud hoopis veinitootmiseks mõeldud marja, mis ei ole ega saagi olla maitseomadustelt analoogne söömiseks aretatud marjaga. Õigesti kasvatatud kohalik lauamari on igati parketikõlbulik: meeldivalt magus, õrna koore ja kauni välimusega, säilimiskindel isegi kuni jõuludeni.

Alustav ettevõtja saab lisaks marja kasutusotstarbele valida ka lisategevusalad, milleks võivad olla istikute ja paljundusmaterjali müük, agroturism, veini ja mahlade tootmine. Veinimäel tegeletakse tänaseks kõikide eelnevalt mainitud suundadega, samuti koolitab Roman tulevasi viinamarjakasvatajaid. Enda teadmisi on ta, kasutades ära vene keele oskust, lisaks laiemalt kättesaadavatele allikatele täiendanud Lõuna-Ukraina ja Lõuna-Venemaa tootjate juures. Need on piirkonnad, mille kliima ja tingimused on Eesti kasvukeskkonnale sarnasemad kui Lääne-Euroopas, mida oleme harjunud veinitootmises eeskujuks seadma.

Alustamiseks vajalik

Rahalises mõttes tähendab 1 hektari istanduse rajamise, kuhu mahub umbes 3000 taime, umbes 20 000 euro suurust investeeringut. Kui soovitakse veini toota, võib saagiarvestusel lähtuda põhimõttest, et üks taim annab aastas keskmiselt ühe pudeli veini. Seda siis arvutuslikult keskmisena, mis tähendab et mõnel tegevusaastal ei pruugi ta anda midagi, teisel jälle tuleb 2 pudeli jagu.

Istanduse rajamiseks on sobilik aeg just sügisel, et taim jõuaks talve jooksul mullastikuga maksimaalselt kohaneda.

Mõistlik on alustada pigem väikselt ja katsetada erinevaid sorte: nii saab teada, mis on sellele kasvukohale kõige sobilikumad  ja nii mõnedki algajate vead väikses mastaabis läbi kogeda. Meie kliimasse sobilikud sordid tulevad pigem Ameerikast, Kanadast, Leedust,  Siberist ja Ukrainast, mitte Lääne-Euroopast, nagu esmapilgul võiks arvata.

Roman soovitab kasutada alustava põllumajandusettevõtja toetust, selle eest võib soetada istanduse alust maad, istikuid ja kui on huvi töödelda, siis ka vajalikku tehnoloogiat. Veini tegemiseks vajalik inventar maksab suurusjärgus 10 000-15 000 eurot.

Eriala omandamiseks korraldab õpet Räpina aianduskool, Maaülikoolis on aianduse eriala ja omajagu vajalikku infot saab kaasaegsest õpikeskkonnast youtubest. Palju infot liigub ka facebooki grupis „Eesti viinamarjakasvatajad“.

Väljakutsed

Suurima väljakutsena toob Veinimäe peremees välja aktsiisipoliitika. Seda nii veinitootjate jaoks kõrgete maksumäärade osas, aga näiteks ka aktsiisilao vormistamine on tema sõnul korralik ettevõtmine. Roman tegeles vajalike dokumentide ettevalmistuse, kooskõlastamise ja nõuetekohaseks saamisega mitu kuud.

Kõige levinum viga, mida algajad kasvatajad Veinimäe peremehe sõnul tegema kipuvad on unustamine, et viinamarjakasvatuses on tegemist puuga. See tähendab ühte võra, mitte põõsast. Seda, et istik tuleb aegsasti tagasi lõigata, andmaks tüvele võimaluse areneda. Asjaolu, et tegemist on puuga, võiks meeles pidada ka kastmisel ja väetamisel. Esimest pole Romani sõnul üldse vaja, teist minimaalselt ja väga täpselt sihituna.

Peatuspaik Veiniteel

Veinimäe talu on üks  18-nest talust, keda ühendab Veinitee. Sellel teel liikudes saavad huvilised külastada erinevaid alaga tegelevaid ettevõtteid ja ise veenduda kohaliku veinikultuuri kvaliteedis.

Lisaks on Veinimäe liitunud ka Võrumaise Uma Mekk kaubamärgiga, mille alla koonduvad peamiselt  kohalikust toorainest, Vana-Võromaal toodetud saadused. Võrgustikus olemine on Romani sõnul suur eelis just väiksematele tootjatele, sest ühiselt käiakse näiteks laatadel oma toodangut pakkumas. Selline koos tegutsemine võimaldab kogemusi vahetada ja optimeerida osalemisega seotud kulutusi.

Hull professor ja avantürist

Kui Roman alustas, oli skeptikuid palju. Nii mõnigi nimetas teda põrunud professoriks, kes panustab oma aega ja energiat perspektiivitusse tegevusse. Eesti mõistes palju ettevõtjaid, kellelt eeskuju võtta ja õppida, ei olnud – seega tuli toimivad lahendused endal välja mõelda ja tööle panna. Vaadates seda, mis täna Veinimäel toimub, võib julgesti väita, et Roman on seda edukalt ka teinud. Kui alguses oli tema sõnul sektoris üsna üksildane toimetada, siis tänaseks on Veinimäel palju fänne, püsikliente ja kaasaelajaid. Nemad omakorda inspireerivad ja innustavad valitud teel jätkama.

Iga aastaga suurenev tootmine hakkab ka visuaalselt aina enam filmidest nähtud romantilise viinapuuaia ilmet võtma, mis omakorda annab hea sisendi avada oma tegemisi rohkem ka külastajatele. Kindlalt võib öelda, et tegemist on hea näitega, et avatud mõttemaailm, suhtlemis- ja keeleoskus ning natuke hulljulget entusiasmi on loonud ägeda ja rõõmupakkuva tulemi.

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit