Allikas: CREAF
16.mai 2022
Viimased rahvusvahelise kliimapaneeli IPCC tulemused näitavad, et Vahemeremaid ootab üha kuivem tulevik, vihma sajab vähem ning kuumalaineid on sagedasemad ja pikemad. Sel põhjusel on ÜRO koondanud oma jõupingutused mulla degradeerumise ja kõrbestumise vastu võitlemisele, vee tõhusale ja säästvale kasutamisele ning mulla eest hoolitsemisele ja erosiooni vältimisele.
Ühiskond seisab silmitsi kliimakriisiga: otsime viise, kuidas kohaneda, püüame leida leevendusmeetmeid ja reastada võimalike lahendusi toimetulekuks. Üheks takistuseks on, et kriis ei tulene ainult kliimast. Kriisil on veel kaks osa – bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja massiline muldade, vee ja õhu reostus.
Muldade reostamine, massiline raiumine, globaalne toitainete tasakaalu muutumine ja kõrbestumine on mõned käegakatsutavad kriiside tagajärjed. Bioloogiline mitmekesisus on samuti sellest mõjutatud. Mullad on koduks umbes 25%-le maailma mitmekesisusest ja rohkem kui 40% elusorganisme on selle ökosüsteemiga seotud. Tuhanded organismid elavad mulla aluskihis, mis kannatab kriisist tulenevate muutuste käes. Need muutused häirivad globaalseid elutsükleid ja seetõttu tuleb tegeleda kriisidega globaalsel tasandil. Eelmisel aastal avaldas FAO esimese raporti „Praegused teadmised mulla bioloogilisest mitmekesisusest“.
Sama moodi nagu hea tervise juures olev inimene saab terve muld paremini hakkama erinevate haiguste „rünnakutega“.
Rääkides tervest mullast, peame silmas sellist, mis töötab elava, dünaamilise ja viljaka ökosüsteemina, milles taimed kasvavad, mikroorganismid paljunevad ja putukad ning muud loomad elavad sümbioosis ning mõjutavad üksteist vastastikku. Selle ökosüsteemi säilitamiseks peab mullas olema piisav kogus toitaineid ja rohkelt orgaanilist ainet, mis aitab hoida vett ning säilitada piisav niiskustaseme. See omakorda leevendab üleujutusi, ennetab paduvihmast tingitud erodeerimist ning aitab hoida põllud ning jõed selle ümbruses piisavalt niiskena kuivadel perioodidel. Lisaks seob terve muld endasse rohkem süsinikku atmosfäärist, kuna mullas elavad mikroorganismid muudavad selle orgaaniliseks aineks ja mineraalideks sisseuhtehorisondis. See omakorda on reservuaariks, mis vähendab süsiniku kontsentratsiooni atmosfääris.
Milliseid mehhanisme me vajame, et toetada mulla tervist? CREAF uuris, millised mehhanismid aitavad (taas)elustada planeedi muldasid.
Pruun konteiner toidab mulda
Mandariini süües eemaldame koore ja viskame selle biolagunevate jäätmete hulka. Elu läheb edasi ning korra või kaks nädalas tühjendame selle ämbri pruuni biolagunevate jäätmete konteinerisse. Segu selles konteineris (FORM – Organic fraction of municipal waste) lõpetab jäätmejaama kompostimisalas. Mikroorganismid lagundavad õhutatud orgaanilise massi umbes kolme kuuga. Seejärel on kompost valmis. Biolagunevatest jäätmetest valmistatud kompost on väga väärtuslik väetis, kuna toidab mulda kolme mulla tervist toetava komponendiga: mikroorganismid, orgaaniline aine ja mineraalid. Komposti kasutamisega paraneb mulla kvaliteet ja suureneb süsiniku sidumine. Komposti kasutamine on üks kliimamuutuste ja mulla degradeerumise vastu võitlemise vahendeid. Põllumajanduses kaasnevad komposti kasutamisega samuti omad eelised, selle võrra väheneb sünteetiliste väetiste kasutamine ning võidetakse rahaliselt.
Tehismullad
Veel üks viis muldade taastamiseks on tehismullad. Tehismullad on loodud ja kavandatud spetsiifilistel eesmärkidel, näiteks vanades kaevandustes metsade taastamiseks või põllumajandusliku maa taastamiseks. Nende muldade loomiseks on lähtekivimile tarvis lisada erinevaid orgaanilisi aineid, näiteks komposti, et parandada mulla tervist.
CREAF on uurinud orgaanilisi mullaparandajaid, et saada aru nende mõjust erinevatele muldadele. Milliseid koguseid on vaja mulla parandamiseks, kuidas need aitavad säilitada mullas süsinikku ja parandavad ökosüsteemiteenuseid üleüldiselt. CREAF on teinud selliseid pikaajalisi katseid ka reoveesetetega, mida samuti saab mulla parandamiseks kasutada. 2022 aastal laiendatakse uuringuid mulla taastamiseks teiste orgaaniliste ja mineraalsete jäätmetega erinevatel katselappidel prügilates, karjäärides ja teistel rikutud aladel.
Biosüsi(biochar) on samuti muldade taastamiseks hea materjal. Biosütt saadakse taimsetest jäätmetest ja biomassist ning see viiakse otse mulda, kus see parandab mulla viljakust ja stimuleerib mikroobide aktiivsust.
Taastav põllumajandus ja metsandus
Riik, kus pole viljakat mulda, ei saa tagada endale toidutootmist või otsustada oma põllumajanduse ja toidu poliitika üle. Mulla viljakuse taastamine lubab edendada toidu sõltumatust ja toota kvaliteetset toitu ilma suurte väliste sisenditeta. See, kuidas me sööme, on selgelt seotud maa tervisega, kus toitu kasvatame. Üle karjatamine ja intensiivpõllumajandus kuuluvad kõige enam maa kvaliteeti kahjustavate inimtegevuste hulka. Alternatiiviks intensiivsele põllumajandusele on taastav põllumajandus, mis keskendub mulla ja selle viljakuse taastamisele ja hoidmisele. Sedasi kasvatame jätkusuutlikkult toitu ning hoiame talude tervist. CREAF uurimus projektis „Polyfarming“ näitab, et taastav juurviljaaed seob kuni 30 korda rohkem süsinikku aastas kui tavapõllumajandus. Samuti parandab taastava põllumajanduse võtete rakendamine veesidumisvõimet 20% võrra ning mitmekordistab orgaanilise aine sisaldust mullas. Oleme seega jõudnud lahenduseni, mis järk-järgult parandab kahjustunud muldasid ja vähendab aastaseid heitkoguseid põllumajandussektorist.
Vahemeremaade maastik muutub üha ühetaolisemateks (homogeenseteks), mis kahjustab mulla tervist vähendades elurikkust, faunat ja floorat. Suureneb maastikupõlengute ohult ja väheneb mulla veesidumisvõime. Süsteemne karjatamine võib aidata seda olukorda muuta aidates maastikku mitmekesistamisega paremini valmistuda veelgi kõrgemateks temperatuurideks, mida vahemere piirkonnas oodata on. Enamgi veel, taastav loomakasvatus ei taasta ainult maastiku vajalikku vaheldusrikkust, vaid aitab taastada ka mullaviljakust.
Biolagunevad lahendused metsade taastamiseks
CREAF koostöös rahvusvaheliste ekspertidega testib biolaguneva sõõrikukujulise pappkarbi efektiivsust kõrbestunud või väga degradeerunud aladel taimestiku taastamiseks. Karpe kutsutakse „kookoniteks“ (ing ’Cocoon’) ning nende abil on Vahemere piirkonnas ja Kanaaridel istutatud üle 30 000 puu. Taimed istutatakse koos „kookoniga“, mis on täidetud veega, et niisutada ja kaitsta taime esimesel kasvuaastal, kui taim on kõige haavatavam. Aja möödudes komposteerub anum mullas täielikult.
Viimaste aastate tulemused on väga positiivsed. Selline meetod on hea lahendus taastada metsasid, kus mulla kvaliteet on langenud. Nagu artikli alguses mainitud, siis ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ning läbi mõeldud metsade taastamine on igas regioonis väga vajalik. Barcelonas on seda meetodit kasutades taastatud põlenud alasid, kus 60% istutatud puudest on läinud kasvama. See on kaks korda efektiivsem kui tavaline istutamise meetod. Lisaks on ’kookoni’ meetod majanduslikult neli korda tulusam.
Udu kogumine
Võib näida uskumatuna, aga viimane lahendus muldade taastamiseks põhineb udu niiskuse kogumisel. Tänu LIFE Nieblas projektile on teadlased kogunud udu ja kastet niisketest Gran Canaria niisketel aladel ning kasutanud seda metsade ja põhjaveelademe taastamiseks umbes 35 hektaril. Kui meetodi efektiivsus on tõestatud, siis on eesmärk koguda 215 tuhat tonni vett Protugalis ja Vahemere aladel metsade vähenemisega võitlemiseks. Gan Canarial taastamiseks välja valitud alad olid aastasadade jooksul tugevalt kannatada saanud metsade raiumise, massilise põhjavee eemaldamise ja metsapõlengute tagajärjel. Projekti lõppedes saab näha piirkonna loorberimetsadele iseloomulikke pöögi ja tamme liike. Taastatud taimestiku juured parandavad arenedes mulla struktuuri ja tekitavad orgaanilise aine ringluse, mis parandab mulla viljakust. Elujõulises mullas, kus kasvavad koos erinevad taimed, paraneb veesidumisvõime ning säilib optimaalne niiskuse tase ka siis, kui ei saja.
Need viis lahendust võivad aidata leevendada kliimasoojenemist, kuid ei saa jääda neile lootma. Meie muldade tervise taastamiseks on käimas mitmeid keskkonna taastamise uuringuid, kuid tõdemus on see, et need ei taastu algsele tasemele või võtab taastumine palju aastaid. Oluline on jätkata muldade eest hoolitsemist ja säilitada muldade tervis, ja hoida neid kahjustumise ning „suremise“ eest.
Toimetajad: Karmen Ibus, Liina Ulm
