Lähiajal toimuvad sündmused

Calendar of Sündmused

E E

T T

K K

N N

R R

L L

P P

1 sündmus,

Õppereis Dubaisse Gulfoodi messile

5 sündmused,

8 sündmused,

Õppereis Rootsis Stokholmis “Fastfood & Café & Restaurant Expo” messile

-

Koolitusprogramm toidusektorile: Digitaalne müük ja rahvusvaheline e-kaubandus

6 sündmused,

1 sündmus,

0 sündmused,

3 sündmused,

4 sündmused,

Kutse osalema EL ÜPP võrgustiku konverentsil ‘Water resilience in agriculture: innovation in practice’

-

Koolitusprogramm toidusektorile: Digitaalne müük ja rahvusvaheline e-kaubandus

3 sündmused,

3 sündmused,

-

Täiendkoolitus „ESG kestlikkusaruandlusega seotud andmete kogumise ja kahese olulisusehindamise praktikum”

3 sündmused,

1 sündmus,

2 sündmused,

3 sündmused,

-

Koolitusprogramm toidusektorile: Digitaalne müük ja rahvusvaheline e-kaubandus

-

Infopäev „Lihaveiste poegimise korraldamine“

2 sündmused,

3 sündmused,

0 sündmused,

3 sündmused,

-

Veebiseminar mobiilsest tapamajast

5 sündmused,

6 sündmused,

-

Kartulikasvatuse seminar

8 sündmused,

-

Täiendkoolitus „ESG kestlikkusaruandlusega seotud andmete kogumise ja kahese olulisusehindamise praktikum”

5 sündmused,

-

Infopäev: Lihaveiste söötmine- põhisöötade olulisus, söötmisnormid ja ratsiooni koostamise põhitõed

1 sündmus,

0 sündmused,

0 sündmused,

0 sündmused,

4 sündmused,

EL ÜPP võrgustiku vahendusüritus „Innovatsioon konkurentsivõimelise, vastupidava ja kestliku põllumajanduse ja maaelu heaks”

7 sündmused,

0 sündmused,

0 sündmused,

0 sündmused,

R
30
R
30
E
2
E
2
E
2
E
2
N
12
N
12
T
17
K
18
N
19
N
19
N
19
N
19
N
19
N
19
R
20
R
20
R
20
R
20
R
20
L
21
K
25
K
25
N
26
L
21

Viimased uudised

Maaelu maine: kuidas rääkida tulevikust nii, et meid kuulatakse?

18. veebruar 2026|

Maaelu maine ei ole pelgalt väline kuvand, vaid strateegiline eeltingimus koostööks, investeeringuteks ja adekvaatseks toetuspoliitikaks. Olustveres 10. veebruaril 2026 toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ tõdeti, et põllumajanduse tuleviku määrab suures osas just linnainimene, mistõttu tuleb sektoril rääkida oma lugu ausalt, innovaatiliselt ja järjepidevalt. Kuna maine kujundamine on pigem maraton kui sprint, lasub kollektiivne vastutus usalduse loomise eest igal maaelu edendajal

Eesti hobuste ülekaal kui heaoluprobleem

16. veebruar 2026|

Värske uurimus, mille viis läbi veterinaar Monika Varter, keskendus spetsiaalselt eesti tõugu hobustele ning tulemused on murettekitavad: koguni 88,4% uuringus osalenud hobustest osutusid ülekaaluliseks või rasvunuks. See ei ole pelgalt iluviga, vaid tõsine heaoluprobleem.

Uuendatud integreeritud taimekaitse suunised: fookuses sibul ja küüslauk

14. veebruar 2026|

Eesti Maaülikooli teadlased on koostanud ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on esimene sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sibul ja küüslauk.

Kaalutletud otsused ja riskide hajutamine

11. veebruar 2026|

BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.

Mis on süsinikukrediidid?

6. veebruar 2026|

Viimastel aastatel on põllumajanduses üha sagedamini juttu süsinikust, kliimamõjust ja süsinikukrediitidest. Paljude tootjate jaoks tekitab see õigustatud küsimusi: Mis asi süsinikukrediit üldse on? Kas see on järjekordne skeem või midagi, mis võib ka päriselt kasu tuua? Lühike vastus on: süsinikukrediidid on viis, kuidas põllumajanduses tehtavaid keskkonnasõbralikke muudatusi saab mõõta, tõestada ja rahaliselt väärtustada. Pikem vastus vajab aga natuke lahtiseletamist.

2024. aastal paranes piimatootjate majanduslik jätkusuutlikkus

5. veebruar 2026|

FSDN andmetel koostatud piimatootmise tootmistüübi faktileht põhineb 97 majapidamise andmetel, mis on laiendatud tootmistüübi üldkogumi majapidamistele. Faktileht annab ülevaate piimatootjate maakasutusest, tööjõust, tootmisest, kuludest, tootmise omahinnast, toetustest, varadest ja jätkusuutlikkusest.

Mullikad, kes ei kasva kunagi suureks

3. veebruar 2026|

Noorveiste kasvatamises tehtud vead maksavad piimatootjale suure osa karja tulevikust. Kui mullikad seemendatakse ja nad poegivad enne füsioloogilise küpsuse saavutamist, jääb nende piimatoodang püsivalt madalamaks ning soovitud taset ei ole hiljem võimalik saavutada. Seda nähtust tuntakse erialakirjanduses kui „Peter Paani probleemi“ – loomad jõuavad lüpsikarja, kuid ei kasva kunagi täiskasvanud lüpsilehma tootmistasemeni.

Trendid ja tehnoloogilised lahendused piimavasika kasvatamisel

30. jaanuar 2026|

Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.